Teadur: meretuuleparkide rajamine on muutunud majanduslikult tasuvaks

Meretuulepark Saksamaal.

FOTO: Mohssen Assanimoghaddam/AP/Scanpix Baltics

Tallinna tehnikaülikooli nooremteadur Karl Kull ütles, et kui varem meretuuleparkide rajamine majanduslikult tasuv ei olnud, siis nüüd on see muutunud.

Valitsus kinnitas täna hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise kolme meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte. Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on tulevikus meretuuleparkidel ülekaalukas roll Eesti liikumisel kliimaneutraalsuse suunal. «Kui me tahame sammhaaval vähendada sõltuvust põlevkivielektrist, siis peame juba täna tegelema ka alternatiivide ettevalmistamisega. Mitmed uuringud on näidanud, et üks realistlikum võimalus selleks on meretuuleparkide arendamine,» ütles Aas.

«Kui me lisame võrrandisse biomassil töötavad koostootmisjaamad, head kaabliühendused naabritega ja hajutatud väiketootmise, siis saame hiljemalt aastal 2050 hingata veel puhtamat õhku kui täna.»

Karl Kull rääkis «Aktuaalsele kaamerale», et tegemist on siiani valitsuse kõige suurema otsusega selles valdkonnas.

Kulli sõnul on meretuuleparkidel majanduslikku potentsiaali, kuid varem see nii ei olnud. 

«Täna meretuulepargid, mida ehitatakse, on majanduslikult tasuvad, varem see võib-olla ei ole nii tasuv olnud. Kui me vaatame tuulikut ilma elektriühenduseta, mis viiks elektri tarbijani, siis on tegemist propelleritega,» selgitas Kull ja lisas, et ka kaablid maksavad nign täna on see muutunud majanduslikult mõttekaks ja sellepärast meil täna tekivadki meretuulepargid.

Majanduslikult mõttekaks on muutnud meretuuleparkide rajamise tehnoloogia ja tööstuse areng: «Toodetakse rohkem, suuremalt, odavamalt.» Tema sõnul aitavad meretuulepargid kaasa ka Eesti kliimaeesmärkide täitmisele.

Eesti Energia: riik tegi olulise sammu esimese meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte

Eesti Energia kontserni kuuluva Enefit Greeni juhi Aavo Kärmase sõnul on Pärnu merealaplaneeringus kokku lepitud, et hoonestusloa saanud ala sobib hästi tuuleenergia arendamiseks. Ka seni Eesti Energia poolt läbi viidud tuule-, jää- ja linnu-uuringud on näidanud, et asukoht on meretuulepargi rajamiseks sobiv.

«Täname valitsust tänase otsuse eest. Liivi lahe meretuulepargil on potentsiaal saada esimeseks Eesti-Läti taastuvenergia tootmise valdkonna ühisprojektiks, kuivõrd lätlaste kavandatav tuulepargi arendusala asub Liivi lahe tuulepargist vaid 10 km kaugusel,» leidis Kärmas. 

«Eestis ei ole meretuulepargi ehitamise kogemust, seetõttu on loogiline, et sellise suurusega meretuulepark tehakse mitme ettevõtte koostöös. Uksed on partneritele koostööks lahti,» rääkis Kärmas.

Eesti Energia alustas Liivi lahe tuulepargi planeerimist 2009. aastal ning aja jooksul on juba teostatud esmased tuule mõõtmised, merepõhja-, jää- ja linnustiku uuringud. Protsess on kestnud pea 10 aastat, sest 2012. aastal käivitati Pärnu merealaplaneering, mis kehtestati 2017. aastal. 

Meretuuleparki on planeeritud kuni 160 tuulikut koguvõimsusega 1000 MW. Sellise meretuulepargi toodang kataks ära ligi poole Eesti elektrienergia vajadusest ja see on oluline samm 2050 kliimaneutraalsuse saavutamise suunas. 

Tuulepark valmib eelduslikult enne 2030. aastat ning projekti arendusfaasis tehakse igakülgselt koostööd kohaliku kogukonnaga, sh Kihnu ja Häädemeeste valla ja elanikega.

Tagasi üles