Muusikud ei jäta: keeruline kohtutee riigiga jätkub

TALLINN, 17.09.2018 Kaspar Kalluste(habemega), Tanel Padar ja Priit Lätt(prillidega), autorite kaebus riigi vastu. Kaspar Kalluste (beard), Tanel Padar and Priit Lätt (with glasses), complaints from authors against the state. lt/: Foto: LIIS TREIMANN

FOTO: Liis Treimann

Loomeinimesed kaebasid Tallinna Halduskohtu otsuse nn tühja kasseti tasu vaidluses edasi, kuna leidsid, et kohtunik oli teinud olulise arvutusvea ja arvestas hüvitise vaid ühe aasta eest, mitte viie aasta eest.

Lisaks jäeti hüvitise määramisel arvesse võtmata mitmed digi- ja nutiseadmed, mis on teistes Euroopa riikides õiglase hüvitise regulatsioonides arvesse võetud ja paneb Eesti loomeinimesed oluliselt halvemasse positsiooni, võrreldes Euroopa kolleegidega, leidsid muusikud.

Loomeinimesi ühendava Priit Lätti sõnul tegid nad halduskohtule arvutusvea parandamise avalduse, mis jäeti paraku rahuldamata. Kohtunik küll möönis oma viga otsuse tegemisel, kuid jättis hüvitatava kogusumma samaks, milleks oli vaid ühe aasta arvestus. «Seetõttu olime sunnitud arvutusvea parandamiseks viie aasta peale pöörduma järgmise kohtuastme poole,» lisas Lätt.

Tallinna halduskohus mõistis tänavu novembris riigilt autorite ühendustele kokku 816 559 eurot aastatel 2014–2018 saamata jäänud autoritasusid. Ühendused ise nõudsid kohtu kaudu 48,5 miljonit eurot.

Riik peab niinimetatud tühja kasseti tasu kohtuasjas väljamõistetud summa hüvitama Eesti Autorite Ühingule, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, MTÜle Eesti Esitajate Liit, MTÜle Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, MTÜle Eesti Lavastuskunstnike Liit ning Eesti Näitlejate Liidule.

Autorite ühendused soovisid valitsuselt 2006. aasta 17. jaanuari määruse alusel aastatel 2014–2018 tekitatud varalise kahju ehk saamata jäänud hüvitisena 48 524 441 eurot ning viiviseid.

Varasemast on olemas juba kohtulahend sarnases asjas, kus kohus mõistis osalt samadele ühendustele välja hüvitise aastate 2010–2013 eest.

Riigikohus pidas toonases haldusasjas ilmselgeks, et autoritel oli aastatel 2010–2013 vähemalt osa tulust jäänud saamata just määruse täiendamata jätmise ehk direktiivi rikkumise tõttu.

Ühendused soovivadki infoühiskonna direktiivi Eesti õiguskorda ebakohase ülevõtmisega tekitatud kahju hüvitamist, mis seisneb kaebuse kohaselt selles, et õiguste omajatel on jäänud aastatel 2014–2018 saamata infoühiskonna direktiivi ja autoriõiguse seaduses sätestatud õiglane hüvitis.

Tagasi üles