Eesti pääseb taas suurte krevetimaade sekka
18. detsember 2019, 09:13
Eesti laevad saavad tuleval aastal taas Loode-Atlandil krevette püüda ning Kirde-Atlandil kahekordistub süvalesta kvoot.
Lisaks kinnitati kahepäevasel Brüsselis toimunud põllumajanduse ja kalanduse nõukogu istungil meriahvena, tursa, rai ja pikklesta 2020. aasta kaugpüügivõimalused Loode- ja Kirde-Atlandil.
«Eesti on ja jääb kalapüügiriigiks, seda nii meie vetes kui ka mujal,» ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. «Eestile oli eriti tähtis süvalesta kaaspüügikvoodi suurendamine Barentsi merel.»
Suurim muutus Eesti kaugpüügile on aga kahtlemata krevetipüügi uuesti avamine Loode-Atlandil. Barentsi merel on Eesti laevad saanud pidevalt krevette püüda, ent Loode-Atlandil oli selle püük üle kümne aasta suletud, sest varu on olnud madalseisus. Nüüdseks võime aga tõdeda, et olukord on muutunud.
Kaitsemeetmed ja looduslikud tingimused on olnud krevetivarule soodsad ning populatsioon on taastunud. Loode-Atlandi krevetivaru arvestus selles piirkonnas käib kvoodi asemel püügipäevade alusel. Eesti võib tuleval aastal püüda 416 püügipäeva. Nood jaotatakse meie sealsete krevetilaevade vahel ära.
Eestil on hetkel kolm peamiselt krevetipüügile keskenduvat kaugpüügilaeva – Reval, Stefano ja Merike – ning muid kalaliike püüdvad kaugpüügilaevad Madrus ja Lennuk.
Aastatel 1999–2005 püüdsid Eesti laevad Loode-Atlandil üle kümne tuhande tonni krevetti, olles ELi riikidest üks suurimaid krevetipüüdjaid Põhja-Atlandil. Selle sajandi algul tegutses sealsetes vetes 13 laeva, nondest 11 laeva tegeles krevetipüügiga. Praegu kalastab Atlandi põhjaosas 5 kaugpüügilaeva.