iDeal kampaania

Analüüs: pensionireform kiirendab ajutiselt majanduskasvu

Pensionireform

FOTO: Toomas Huik

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul võib pensionireformil olla lühiajaliselt väga oluline mõju Eesti majanduskasvule.

Keskpanga president rääkis teisipäevasel pressikonverentsil, et kui inimestel lubatakse teisest sambast korraga kogu raha välja võtta, siis võib potentsiaalselt eratarbimine Eestis lühiajaliselt kasvada, millega kaasneb omakorda majanduskasvu ajutine kiirenemine. 

«Majanduskasvu lühiajaline kiirenemine toob kaasa kasumite kasvu. See omakorda suurendab lühiajaliselt ettevõtete investeeringuid ja võimendab veelgi majanduskasvu ajutist kiirenemist. Tänu lisanduvale maksutulule kasvavad pensionid aga suurendavad omakorda tarbimist.»

Müller rõhutas mitmel korral, et see efekt on siiski lühiajaline.

Eesti Pank ei soovita valitsusel kogumispensionit vabatahtlikuks muuta, kuna selle tagajärjel võivad vanaduspensionid olla tulevikus väiksemad, samuti kaasneb keskpanga hinnangul selle sammuga suurem surve tõsta tulevikus makse.

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 3,4 protsenti ja tuleval aastal 2,3 protsenti. Samas pole selles prognoosis arvesse võetud menetluses olevat teise pensionisamba muudatust.

Kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõu läbis 2. detsembril riigikogus esimese lugemise.

Valitsuse algatatud eelnõuga tehakse muudatused teise pensionisamba regulatsioonis pensionikogujatele täiendavate valikuvõimalusi lisamiseks. Sealhulgas tekib inimestel võimalus pensioniraha teises sambas mitte koguda. Seda võimalust saavad kasutada nii need, kes muudatuste jõustumisel on teise sambaga juba liitunud kui ka need, kes seda veel ei ole.

Muudatustega tekib õigus võtta teises sambas kogutav raha teatud tingimustel kasutusele juba pensioni kogumise ajal või sissemaksed sambasse peatada, kuid jätta kogutud raha sinna edasi kasvama. Lisaks pensionifondides raha kogumisele saab pärast muudatuste jõustumist koguda raha ka pensioni investeerimiskonto kaudu.

Samuti on kavas lõpetada pensioniealiste väljamaksete reguleerimine. Pensioniikka jõudes on võimalus otsustada, kas raha võtta välja eluaegse või tähtajalise pensionina või ühekorraga. Ühekordse väljamakse puhul oleks tulumaksu määr väiksem ning pika pensioniplaani alusel väljavõetavat raha ei maksustataks üldse. Kuni pensionieani või viis aastat sellele eelnevalt teise samba väljavõtmise puhul rakendub tulumaks kakskümmend protsenti. 

Teisest sambast lahkujatel tekiks võimalus kümne aasta möödudes sambaga taas liituda ning pärast kümneaastast kogumisperioodi uuesti sambast raha välja võtta. 

Tänavu septembrilõpu seisuga oli Eestis teise sambaga liitunud pea 740 000 inimest, seejuures teise sambasse kogutud keskmine summa on ligikaudu 6000 eurot ja mediaan umbes 4500 eurot.

Valdav osa eelnõuga tehtavatest muudatustest rakenduvad aastal 2021. See eeldab tuleval aastal teise samba toimimiseks vajaliku IT-süsteemi arendamist ja muude ettevalmistuste tegemist. Avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama 2020. aasta suvel.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles