Majanduskasvu suur hoog üllatas Eesti Panka (7)
17. detsember 2019, 10:05
Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 3,4 protsenti ja tuleval aastal 2,3 protsenti, veel oktoobris prognoosis keskpank tänavuseks majanduskasvuks 3 protsenti ja järgmisel kahel aastal umbes 2 protsenti.
Seejuures järgmisel kolmel aastal majanduskasv aeglustub, sest välisturgude väljavaade on kesine ning praeguseni jõuline tööhõivekasv hakkab raugema.
Ühest küljest ei anna ettevõtete ja majapidamiste vähenenud laenukoormus ning suurenenud säästud põhjust arvata, et Eesti erasektorist võiks alguse saada järsk majanduslangus. Teisest küljest ei saa majandus pikalt täistuuridel konkurentsivõimet kaotamata toimida, sest palgakulude kasv sunnib ettevõtjaid hindu tõstma, teatas Eesti Pank.
Märgiline on keskpanga sõnul ka see, et ettevõtete endi hinnang konkurentsivõimele on juba liikunud halvemuse suunas. Kolmanda kvartali 4,2-protsendiline majanduskasv üllatas küll positiivselt, ent seda paisutasid mitmed ajutised tegurid.
Ühtlasi suureneb lähiaastatel tööpuudus, kuna majandus hakkab jahtuma, samas kui tööturule siseneb senisest rohkem inimesi. Nimelt reageerib tööturg muutustele majanduses hilinemisega. Eelmise majandustsükli lõpp 2007. aastal näitas, et tööpuudus hakkas suurenema enam kui pool aastat pärast majanduskasvu aeglustumist, palgakasv veelgi hiljem.
Kuigi tööpuudus oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis 3,9 protsenti ehk kõigi aegade madalaim, näitavad nii registreeritud tööpuuduse suurenemine kui ka täitmata töökohtade vähenemine seda, et vajadus uue tööjõu järele on kahanemas. Sama kinnitavad keskpanga teatel ka ettevõtjad.
Samal ajal nõudlus lisatööjõu järele küll väheneb järgmistel aastatel, kuid palgatõusu surve jääb püsima. Neis oludes langeb aastane keskmise palga tõus Eesti Panga hinnangul vahemikku 5–6 protsenti. Tööpuudus suureneb lähiaastatel, sest majandus jahtub, samas kui tööturule siseneb senisest rohkem inimesi, kes kõik ei leia rakendust. Tööturul osalemist suurendab pensioniea järk-järguline tõus, inimeste paranevad tervisenäitajad ja kerkiv üldine palgatase, mis motiveerib töötamist.
Hinnatõus jääb keskpanga prognoosi järgi pigem vaoshoituks. Hinnakasvu tõukab peamiselt tagant tööjõukulude suurenemine, mis avaldub kõige vahetumalt teenuste kallinemises. Ühes palgakasvu aeglustumisega vaibub ka teenuste hinnatõus ja kuna importtoodangu hinnakasv on lähiaastatel pigem vaoshoitud ning maksutõusude mõju varasemast väiksem, jääb tarbijahindade kasv alla 2 protsendi.
Aeglasemast majanduskasvust hoolimata laekub riigile maksutulu rohkem kui tavaliselt. Järgmistel aastatel suurendavad maksutulu mitu suure mõjuga tegurit – läbi aegade suurim tööga hõivatute osakaal ühiskonnas, pisut suurenev, ent siiski madalaks jääv tööpuuduse määr, kiire palgakasv ja sellest tulenevalt ka kiire tarbimiskasv.
Sealjuures leiab Eesti Pank, et headel aegadel tekitatud eelarvepuudujäägist tuleks väljuda seniplaanitust kiiremini. Valitsus kavatseb parandada eelmistel aastatel süvenenud eelarve struktuurset puudujääki vaid minimaalse lubatava sammuga ehk 0,5 protsendi võrra sisemajanduse kogutoodangust (SKT) aastas.
Seeläbi jätkatakse lähiaastatel keskpanga arvates liiga lõdva eelarvepoliitikaga. Eesti Panga hinnangul tuleks valitsemissektori eelarve struktuurne tasakaal taastada võimalikult ruttu ajal, mil tulud on veel selges ülelaekumises.