Ökonomist: Brexit võib võtta protsendi Eesti SKTst (3)

BNS
Copy
Boris Johnson
Boris Johnson Foto: Aaron Chown / AP

Eesti Panga vanemökonomisti Natalja Viilmanni hinnangul võib järsu ehk ilma lepinguta Brexiti stsenaariumi puhul mõju Eesti majandusele ulatuda kuni protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Üldjoontes võib Brexit Eesti majandust mõjutada mitmesuguste kanalite kaudu, neist olulisimad on kaupade ja teenustega, sealhulgas finantsteenustega kauplemine, välismaised otseinvesteeringud, ränne ja vahetuskurss, kirjutab Viilman Eesti Panga blogis. Samuti avaldavad tema sõnul Eesti majandusele mõju ebakindlus ja Brexiti-järgsed muutused Euroopa Liidu eelarves.

Viidates tänavu juunis avaldatud Leuveni ülikooli Brexiti mõjuanalüüsile, hindab Viilman, et Brexiti kahju Eestile võib olla 0,3 kuni 1 protsenti SKTst, olenevalt sellest, kas Brexit tuleb järsk või pehme. Viidatud uuring kasutab analüüsimudelit, mis võtab arvesse pehme, kuid ka järsu Brexiti sektoriülest mõju lisandväärtusele ja töökohtade kadumisele igas ELi liikmesriigis. Samuti võeti uuringus lisaks otsestele kaubandussidemetele arvesse ka kaudsed. 

Belgia keskpanga uuringule tuginedes toob Viilman välja, et võttes arvesse kaubandusmõjusid ja muutusi investeeringutes, rändes, eelarves ja väärtusahelates, võib maksimaalne tuvastatav kahju Euroopa Liidu majandusele tervikuna ulatuda 1,5 protsendini SKTst. Võtmata arvesse kaudseid majandusmõjusid, oleks sel puhul Eesti hinnanguline kahju keskmiselt 0,5 kuni 0,6 protsenti SKTst.

Kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite rakendamisega ei kaasneks väga palju tõkkeid, väheneks selle kahju tõenäoline suurus Eesti jaoks 0,2 protsendini SKTst, kirjutab ökonomist. Ta lisab, et soodsamate stsenaariumide puhul, nagu vabakaubandusleping või tolliliit, võib negatiivne mõju Eesti majandusele olla isegi alla 0,1 protsendi SKTst.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles