Harjumaa edu ülejäänud riigi ees väheneb

Graafik

FOTO: Statistikaamet

Möödunud aastal loodi 65 protsenti Eesti majanduse lisandväärtusest Harjumaal, maakonna edu on aga ülejäänud riigi ees vähenema hakanud.

Aastal 2018 oli Eesti SKT jooksevhindades 26 miljardit eurot. Harjumaa osa moodustas sellest 17 miljardit eurot, millest omakorda 14 miljardit eurot tuli Tallinnast, teatas statistikaamet.

Harjumaale järgnesid Tartu- ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKTs oli vastavalt 10 ja 6 protsenti. SKT osatähtsus oli väikseim Hiiu- ja Põlvamaal – kumbagi osa Eesti SKTs oli alla protsendi.

Aastal 2018 toodeti 69 protsenti kogu Eesti lisandväärtusest teeninduses. Teeninduse osatähtsus oli kõige suurem ehk 77 protsenti Harjumaal ning 69 protsenti Tartumaal ja seda eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõju tõttu. Valdavalt püsis osatähtsus sektoris varasemal tasemel või isegi vähenes. Erand oli Järvamaa. Kõige kiiremini vähenes sektori osatähtsus Valga-, Viljandi- ja Võrumaal.

Tööstus- ja ehitussektor moodustas 2018. aastal Eesti lisandväärtusest 28 protsenti. Sektori osa­tähtsus maakondlikus lisandväärtuses oli suurim ehk 58 protsenti Ida-Virumaal, väikseim ehk 22 protsenti Harju-, 26 protsenti Tartu- ja 28 protsenti Põlvamaal. Riigis kokku püsis sektori osatähtsus 2017. aasta tasemel, kuid maakonniti oli pilt kirjum. Kui Põlva- ja Saaremaal suurenes sektori osatähtsus märgatavalt, siis Pärnu-, Valga- ja Võrumaal oli trend vastupidi.

Aastal 2018 moodustas põllumajandussektor Eesti lisandväärtusest 3 protsenti. Selle sektori osatähtsus oli suurim ehk 22 protsenti Viljandi ja 19 protsenti Jõgeva maakonnas. Nii nagu 2017. aastal, jätkus sektori osatähtsuse kasv ka 2018. aastal. Enim mõjutas see Valga-, Viljandi- ja Võrumaad.

Aastal 2018 oli SKT elaniku kohta 19 695 eurot, mis on 1647 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim SKT elaniku kohta oli Harju maakonnas – 144 protsenti Eesti keskmisest. Järgnes Tartu ja Viljandi maakond, kus SKT elaniku kohta oli vastavalt 91 protsenti ja 67 protsenti Eesti keskmisest.

Väikseim SKT elaniku kohta oli Põlva maakonnas – 42 protsenti Eesti keskmisest. Mitmes maakonnas on viimastel aastatel hakanud SKT elaniku kohta lähenema Eesti keskmisele. Eelkõige paistavad selles silma Hiiu-, Jõgeva-, Rapla- ja Tartumaa. Samuti on hakanud vähenema Harjumaa ja Eesti keskmise vahe. 

Tagasi üles