Sõerd küsib: miks antakse Eesti Energiale eelarvest hiigelsumma?

BNS
Copy
Rahandusminister Martin Helme (EKRE).
Rahandusminister Martin Helme (EKRE). Foto: Sander Ilvest

Rahandusminister Martin Helme sõnul peaks Eesti Energia uue õlitehase ehitus algama plaanitust aasta võrra hiljem, 2021. aastal. Aivar Sõerdile jääb seetõttu arusaamatuks, miks on tuleva aasta riigieelarvesse sisse kirjutatud 125 miljoni euro eraldamine tehase ehituseks, kui sellel pole veel projektigi.

«Tänaseks päevaks on meil langetatud otsus ja Eesti Energia tegeleb sellega, et ehitada veel üks õlitehas, põlevkivist õli tegemise tehas, mis on eelkõige siis eksporditurule suunatud ja mille puhul CO2 hind mängib oluliselt väiksemat rolli kui näiteks põlevkivist elektri tootmisel,» rääkis Helme kolmapäeval riigikogu infotunnis.

Riigikogu reformierakonna fraktsiooni kuuluva rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul on 125 miljoni euro eraldamine Eesti Energiale õlitehase ehituseks järgmise aasta riigieelarve juures üks veidramaid artikleid. Tema hinnangul on arusaamatu, kuhu see raha täpselt läheb.

Pole veel projektigi

«Asi on selles, et pole olemas isegi veel uue õlitehase projekti, aga raha on järgmise aasta eelarves sees. Samal ajal aga lükati eelarve koostamisel edasi arvukalt suurte ehitusobjektide, teede, isegi lennujaama ehitusi põhjusel, et ehituse ettevalmistus on veninud, riigihanked lükkavad ehituste tähtaegu edasi, projekte tehakse ringi, ja nii edasi,» ütles Sõerd pressiteates.

Õlitehase täpsema ajaraami kohta ütles Helme, et projekteerimis-planeerimisrahad lähevad kulutusse juba järgmisel aastal, ehitus peaks algama 2021. aastal ja tehased käiku minema 2022.–2023. aastal.

Sõerd märkis, et uue õlitehase ehitus algab niisiis 2021. aastal, mitte järgmisel aastal, nagu eelarveseadus ette näeb ja 125 miljonit eurot läheb suures osas Eesti Energiale õlitehase projekti tellimise kulude katteks. 

«Energiahiiglasel pole seega endal raha, et uue tehase projekt tellida ja sinna on vaja panna maksumaksja raha!» lisas ta.

Endise rahandusministri sõnul ei tea ka riigikogu liikmed ise, kuhu raha täpselt läheb. «Tegin viimase katse enne eelarve vastuvõtmist välja selgitada, kui suur summa sellest 125 miljonist eurost läheb tehase projekti kuludeks ja kui palju ehituseks. Öelgu kasvõi 10 miljoni euro täpsusega. Mida siis rahanduskomisjoni esimees vastas? Ta vastas, et miks ma seda rahanduskomisjonis rahandusministrilt ei küsinud ja et temal pole midagi lisada,» märkis Sõerd.

Põlevkivi mitteväärindamine ei tule kõne allagi

Helme ütles infotunnis aga, et praegu pole tõsise valikuna kaalutud võimalust, et riik osaleks projektis lisakapitaliga. «Riik osaleb seal praeguste plaanide järgi eelkõige läbi sajaprotsendiliselt riigile kuuluva ettevõtte Eesti Energia. Ehk siis see oleks Eesti Energia äriprojekt, milles osalevad teised turuosalised omapoolse kapitaliga,» ütles Helme.

«Väga suur osa maailmast – põhimõtteliselt suur osa Aasiast, Aafrikast ja Ladina-Ameerikast – ei ole võtnud endale selliseid kliimaeesmärke, nagu on Euroopa võtnud, ja kasutab edasi fossiilkütust ja kasutab edasi kasvavas mahus fossiilkütust,» ütles Helme vastusena küsimusele, kuidas suhestub õlitehase ehitamise plaan kliimaneutraalsuse eesmärkidega.

Rahandusminister rõhutas, et Eesti peaks tegelema nii õlitootmisega kui ka õli eelrafineerimisega.

«Nii et öelda meile selles olukorras, et ärme kaevanda enam põlevkivi ja ärme ekspordi seda sinna, kus sellele on turgu, ei ole minu silmis ratsionaalne,» lisas Helme.

Tema sõnul on põlevkivi Eesti rahvuslik rikkus ja selle mitte väärindamine ei tule kõne allagi.

Kui uue õlitehase otsus on olemas, siis ligikaudu 650 miljoni eurose põlevkiviõli eelrafineerimistehase ehitamise oma veel mitte. Otsus peaks Helme sõnul sündima järgmise aasta alguses.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles