Vabandamine ei veena: eksperdi sõnul püüab SEB midagi varjata

SEB.

FOTO: INTS KALNINS/REUTERS

SEB annab rahapesukahtlustuste kohta ebapiisavaid selgitusi, ütles Rootsi uudisteagentuurile TT rahapesuekspert, mitmetes suurpankades konsultandina töötanud Graham Barrow. «Nende vabandus tundub olevat, et nad pole nii halvad kui Danske Bank,» ütles ta.

Briti eksperdi sõnul jätab olukord mulje, kus kahest lapsest üks püüab vastutusest kõrvale hiilida vabandusega, et «vanem vend oli veel ulakam».

Barrow on uurinud SEB selgitusi alates hetkest, mil TT ja Rootsi ringhääling SVT paljastasid Balti riike läbinud kahtlaste tehingute voo ning tema arvates annab SEB liiga vähe vastuseid.

Tema sõnul on küsitav SEB tegevjuhi Johan Torgeby väide, mille kohaselt pole panka süstemaatiliselt rahapesuks kasutatud.

«Kui rahapesijad loovad ettevõtteid, millel on sinu pangas kontod ja neid kasutatakse rahapesuks, siis ainuüksi see tähendab, et sind kasutatakse süstemaatiliselt rahapesuks,» ütles Barrow.

«Kui rahapesutehingute maht oli väiksem Danskest või Swedbankist, kas see muudab selle aktsepteeritavaks? Ei muuda!» tõdes britt.

Barrow uskus enne SEB tehingute paljastamist – ning usub siiani –, et Torgeby ei rääkinud pärast Danske skandaali lahvatamist tõtt, kui ütles, et SEB pangal pole alates 2008. aastast märkimisväärseid ohumärke ja punaseid lippe, mille tõttu muretsema peaks.

«Mis asi on märkimisväärne ohumärk? Ohumärgil pole mingisugust tõsiduse astet, see kas on ohumärk või ei ole,» ütles ta.

Mitme suure panga konsultandina töötanud Barrow' sõnul püüab SEB meeleheitlikult oma nägu päästa, et vältida minevikus tehtud kahtlaste tehingute täielikku uurimist. Talle on halva mulje jätnud ka panga poolt uue info avaldamine.

«Nad peavad uuemate paljastuste valguses ümber sõnastama selle, mida nad varem rääkisid. Näib, et nad püüavad midagi varjata. Ma ei ütle, et nad püüavad midagi kinni mätsida,» ütles Barrow, kelle sõnul võib siiski selline mulje SEB meediakampaaniast jääda.

TT ja SVT paljastuste eelõhtul avaldas SEB kõrge riskiastmega mitteresidentidest Balti klientide tehingute mahud. Barrow' sõnul selgus andmetest see, millest on räägitud kõigi rahapesuskandaalide puhul: maksuparadiisidesse registreeritud ettevõtted, mille arvelduskontod asuvad panga Balti üksustes.

Samuti tekitab küsimusi SEB poolt nimetatud uus klientide grupp, mida pank nimetab «vähese läbipaistvusega» klientideks. See tähendab ülekandeid ja kliente, kelle äritegevus ei vasta tänapäeva reegleid arvestades standarditele.

Nendega on hiljuti küll lepingud lõpetatud, kuid Barrow pole sellist terminit varem kuulnud.

Tema sõnul on küsitav, kuidas SEB seda kategooriat defineerib ning kas pank nimetas neid «vähese läbipaistvusega» klientideks nende tuvastamise ajal või nüüd, tagasiulatuvalt.

SEB poolt vähese läbipaistvusega klientideks rühmitatud grupp liigutas alates 2008. aastast 8 miljardi euro jagu raha. See on periood, mil Torgeby sõnul ei näinud pank ohumärke.

«Kust need tehingud tulid? Ja miks need tulid läbi Eesti? Nendele küsimustele pole veel vastatud,» ütles Graham Barrow.

SEB kinnitab ühtlasi, et nad hakkasid tegutsema 2006. aastal, pärast Vene keskpanga asepresidendi Andrei Kozlovi (mõrvati mõni kuu hiljem – toim) hoiatust.

Samas analüüsis Graham Barrow SVT ja TT tuvastatud kliente. Ta märkas, et need firmad, mis rühmitati pärast 2006. aastat ning millel polnud registrite järgi aktiivset äritegevust, jätkasid tehingute tegemist läbi Eesti. «See ei klapi ning seda pidanuks märkama,» ütles ta.

Briti rahapesu ekspert soovitab panga tegevuse ja ajaloo kohta teha sõltumatu ja täielik audit ehk seda, mida SEB pole seni vajalikuks pidanud.

«See juhtum ei kao niisama avalikkuse silme eest. Läbipaistvuse puudumine annab kuulujuttudele vaid hoogu,» ütles Barrow.

Tagasi üles