Välistudengid täidavad hooga Eesti riigikassat

Välistudengid Tartu ülikooli ees. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Margus Ansu

Möödunud õppeaastal maksid välistudengid Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna kaheksa miljonit eurot ning aasta varem lõpetanud välisvilistlased veel enam kui kaks miljonit eurot, selgub statistikaameti analüüsist.

Statistikaamet analüüsis SA Archimedese tellimusel välisüliõpilaste osalemist Eesti tööturul ja selle mõju majandusele. Õppimise kõrvalt töötavate välistudengite osatähtsus on viimase kolme aasta jooksul oluliselt suurenenud ja pooled neist jäävad Eestisse ka pärast diplomi kättesaamist.

Eestis õpib üle 5000 tasemeõppe välisüliõpilase. Eesti kõrgkoolide õppureist iga kümnes on välistudeng. Igal aastal tutvustab Eesti välismaal kõrgkoolide õpivõimalusi. Sihtasutus Archimedes tundis huvi, kas ja kuidas on välisüliõpilased seotud Eesti tööturuga.

«Siinse eluga juba õpingute ajal kohanenud välistudengid võiksid täiendada Eesti tööturgu ja anda oma osa Eesti majandusse ka pärast õpinguid. Võttes arvesse, et välistudengite teenitud raha ka tarbitakse Eestis ära, võib oletada, et eelmisel õppeaastal panustasid välistudengid siinsesse majandusse umbes 20 miljonit eurot,» selgitas SA Archimedes välisturunduse agentuuri juhataja Eero Loonurm.

Ta märkis, et Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias on ühe näitajana välja toodud ka töötamine Eestis pärast kooli lõpetamist. Eesmärk on, et 30 protsenti magistri- ja doktoritaseme välisüliõpilastest töötaksid Eestis edasi.

Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu tõi välja, et erinevaid andmekogusid kombineerides on eksperimentaalstatistika tiimil võimalik vaadata ka üliõpilaste töötamise andmeid täpsemalt, näiteks haridustaseme ja valdkondade kaupa. «Üllatusena tuli välisvilistlaste nii suur panus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning töötleva tööstuse ettevõtetesse,» selgitas ta.

Uuringust selgunud faktid:

  • Õpingute ajal töötab välistudengitest ligikaudu pool, kohalikest üliõpilastest üle 80%.
  • Pärast õpingute lõpetamist Eestisse tööle jäänud välistudengite osatähtsus on kahe viimase aasta jooksul pisut suurenenud: 2017. aastal 45%, 2018. aastal 51%.
  • Töötavate välistudengite osatähtsus on kõige väiksem integreeritud õppe üliõpilaste hulgas. Nendest töötavad õpingute ajal vaid üksikud, samal ajal kui Eesti integreeritud õppe üliõpilastest töötab umbes 80%. Ülejäänud õppevormidega võrreldes töötavad vähem ka bakalaureuseõppe välistudengid.
  • Kohe pärast õpinguid töötas Eestis 2016/2017. õppeaastal 56% ning 2017/2018. õppeaastal 58% magistri- ja doktoriõppe lõpetanud välistudengitest.
  • Kõige tõenäolisemalt jäävad pärast õpinguid Eestisse tööle Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli välistudengid.
  • Tõenäolisemalt töötavad õpingute kõrvalt välistudengid, kes õpivad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia või tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas, samuti ärinduse, halduse ja õiguse välisüliõpilased (nende valdkondade välistudengitest töötas õpingute kõrvalt 2018/2019. õppeaastal umbes kaks kolmandikku). Samade valdkondade vilistlased jäävad ka lõpetamise järel teistest sagedamini Eestisse tööle. Ilmselt soodustab seda nende valdkondade lõpetajatele sobiva rahvusvahelise töökeskkonnaga ettevõtete rohkus.
  • Aastaid on välistudengid õpingute ajal peamiselt töötanud haldus- ja abitegevuse, majutuse ja toitlustuse ning info ja side tegevusala ettevõtetes.
  • Kohalike üliõpilastega võrreldes töötavad välistudengid sagedamini välisomanike ettevõtetes.
  • Õppeaastal 2018/2019 maksid välistudengid Eestis tulumaksu 2,4 miljonit ja sotsiaalmaksu 5,6 miljonit eurot.
  • Kõige suurema osa andsid välisüliõpilased info ja side tegevusala ettevõtetesse (makstud tulumaksu summa õppeaastal 2018/2019 oli 0,73 miljonit eurot). Samal tegevusalal oli ka välisvilistlaste panus kõige suurem.
  • Õppeaastal 2017/2018 lõpetanud välistudengid maksid Eestis 2018/2019. õppeaastal tulumaksu 0,9 miljonit ja sotsiaalmaksu 1,9 miljonit eurot.
Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles