GRAAFIK ⟩ Hiina on ühes olulises valdkonnas kääbus

Hiina pangatöötaja raha lugemas

FOTO: XU JINBAI/EPA

Viimasel ajal kostab üha rohkem hääli selle kohta, et USA dollar on nii reservvaluutana kui ka rahvusvahelise maksevahendina oma tähtsust kaotamas. Selliste väidete kuulutajad elavad ilmselt oma kujutlustes või lihtsalt ei tea, millest räägivad.

Tegelikkuses on dollar ülekaalukalt suurim valuuta maailmas, seda nii reservvaluutana, valuutatehingute ühe poolena, aga ka võlakirjade valuutana.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel on maailma keskpankade valuutareservide maht kokku 11 triljonit dollarit, millest USA dollareid on 6,7 triljonit ehk 62 protsenti valuutareservide osakaalust. Teisel kohal on 2,2 triljoni dollari ehk 20 protsendiga euro ning Hiina renminbi (vabalt konverteeritav jüaan) maht reservina on vaid 0,2 triljonit dollarit, moodustades 1,9 protsenti reservvaluutade osakaalust.

Ehkki mitmed arenevad riigid on suurendanud kulla osakaalu reservina, on maailma kullanõukogu andmetel väärismetalli osakaal langenud 10,6 protsendile võrrelduna 13,5 protsendiga sajandivahetusel.

Nii näiteks emiteeritakse peaaegu 40 protsenti maailma võlakirjadest dollarivõlakirjadena, mis tähendab, et paljud pangad peavad väärtpaberite soetamiseks omandama dollareid.

Õige ei ole ka väide dollari osatähtsuse vähenemisest. Rahvusvahelise arvelduspanga (BIS) andmetel oli selle aasta aprillis USA dollaris sooritatud valuutatehingute maht 6,6 triljonit dollarit päevas. Kolm aastat tagasi oli maht 5,1 triljonit dollarit päevas.  

 
Tagasi üles