Balti peaministrid kinnitasid pühendumist Rail Balticu edenemisele

Balti riikide peaministrid Riias.

FOTO: Vabariigi Valitsus

Balti riikide peaministrid leppisid kokku, et hakkavad regulaarselt jälgima Rail Balticu projekti edenemist, et seda saaks jõuliselt edasi arendada ning rahvusvaheline raudtee saaks kindlasti valmis järgmise pikaajalise Euroopa Liidu eelarve raames.

«Tänasel [reedesel] kohtumisel saime üheskoos Euroopa Komisjoni ja RB Rail AS esindajatega kinnitada, et Rail Baltica jääb meile kõigile väga tähtsaks projektiks, mille nimel oleme valmis lahkarvamusi ja murekohti ületama,» ütles Riias toimunud Balti peaministrite nõukogu ametlikul kohtumisel osalenud peaminister Jüri Ratas valitsuse pressiesindaja vahendusel.

«Meie ühine soov on võimalikult kiiresti edasi liikuda ja alustada ehitustegevusega. Seetõttu said kolme riigi transpordiministrid järgmiseks kohtumiseks veebruaris ülesandeks parandada ühist juhtimist ja luua usaldus projekti edukamaks ja kiiremaks elluviimiseks. Tugevdame kindlasti ka poliitilist juhtimist,» sõnas Ratas.

Ratas lisas, et transpordi valdkonna eest vastutavad ministrid hakkavad andma pidevaid ülevaateid projekti arengutest kolme Balti riigi peaministrile. Peaministri sõnul oli tal väga hea meel veenduda Poola suures huvis Rail Balticu vastu ning ta loodab, et ka Soome otsustab tulevikus projektis osaleda.

Ratas ütles samuti, et Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimisprojekti rakendamine kulgeb hästi. «Nüüd on oluline tagada, et sünkroniseerimisprojekt oleks ka uue Euroopa Komisjoni ja parlamendi jaoks suure poliitilise tähtsuse ning oleks tagatud vajalik Euroopa ühendamise rahastu kaasfinantseerimine,» sõnas ta.

Balti peaministrid tervitasid ka ühtse gaasituru loomisel saavutatud progressi, mille oluliseks verstapostiks on Balticconnectori kasutuselevõtmine 11. detsembril. Samas rõhutati vajadust jätkata uute energiaallikate ja ühenduste kasutusele võtmist. Eesti on eriti huvitatud piiriülesest koostööst meretuuleparkide arendamisel ja on valmis jagama oma kogemust biometaani kasutamisel transpordi valdkonnas.

Euroopa Liidu pikaajalisele eelarvele pühendatud diskussioonil toonitasid peaministrid, et 2021–2027 eelarve peab olema ambitsioonikas ja toetama kliimaneutraalsuse eesmärke. Kindlasti ei tohi kitsendada ühtekuuluvuspoliitikat ja ühtset põllumajanduspoliitikat, kus otsetoetuse ühtlustamine peab toimuma kiiremas tempos.

Tööõhtusöögi ajal, mil peaministrite Ratase, Kariņši ja Skvernelisiga ühines ka Poola valitsusjuht Mateusz Morawiecki, arutati piirkonna julgeolekut ning Euroopa tulevikku pärast Brexitit. Baltimaade jaoks on väga oluline, et Ühendkuningriik jääks meie lähedaseks liitlaseks ka siis, kui britid on Euroopa Liidust lahkunud.

Eesti võtab järgmisel aastal Lätilt üle Balti Ministrite Nõukogu juhtimise. «Ühtlasi koordineerib Eesti 2020. aastal ka koostööd kaheksa Balti- ja Põhjamaa riigi vahel. Nende kahe formaadi vahel suurema sünergia loomiseks oleme seadnud ühised prioriteedid,» ütles Ratas. «Nendeks on piirkondlik julgeolek, suured ühtsed taristuprojektid, digitaalne koostöö, võitlus kliimamuutuste vastu, keskkonnaküsimused, kultuurikoostöö ja tervishoid.»

Tagasi üles