Tuulefirmad panid seljad kokku ja ähvardavad riiki uute hiigelnõuetega
Lisatud kaitseministeeriumi kommentaar

Tuuleparkide rajajad ähvardavad riiki uute, sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvate kahjunõuetega, kuna nende hinnangul vaenab riik ettevõtjaid ja soosib Eesti Energiat.

Neugrundi meretuulepargi ning Ida-Virumaa Aidu, Päite-Vaivina, Varja ja Vaivara tuuleenergia arendajaid ajendas pressikonverentsi korraldama Postimehe lugu sellest, kuidas Sõnajalad on leidnud rahandusminister Martin Helme näol liitlase.

Varja ja Päite-Vaivina tuulepargi arendaja Harry Raudvere sõnul on kaitseministeerium vaid mehhanism Eesti Energia huvide kaitsmiseks. Lisaks sellele kohtlevad võimud tuuleenergia arendajaid Ida-Virumaal omavoliliselt.

«Tehakse suuri sõnu, kutsutakse Ida-Virumaale investeerima. Ja kui ettevõtja tulebki, teeb investeeringud, saab vajalikud kooskõlastused, siis tõmmatakse ettevõtjalt vaip alt ära,» räägib Raudvere, kes on üritanud 15 aastat tuuleparke arendada ja tööle saada.

«Riigi vastuseis ja seaduste muutmine ei ole võimaldanud siiani arendusi lõpule viia. Kohtu kaudu vaidlusi lahendades peab ettevõtja ootama 4-5 aastat, et mingigi esimese astme lahendusi jõutaks,» nentis Raudvere.

Arendajaid tõid mitmeid näiteid, kuidas riik on erinevatel ettekäänetel tuulikute püstitamisele kaikaid kodaratesse loopinud. Olukord muutus pea võimatuks 2016. aasta aprillis vastuvõetud määrusega, mis kehtestas nulltolerantsi mistahes ehitistele, mille püstitamine, laiendamine või ümberehitamine vähendab mõne radari töövõimet.

Tuuleettevõtted avaldasid ka kaitseministeeriumi kümme aastat tagasi saadetud kirja Eesti Energiale, mis ettevõtjate hinnangul kinnitab, et radarid ja tuulikud saavad koos töötada.

Neugrundi tuulepargi esindaja, Lextali vandeadvokaadi Olav-Jüri Luige sõnul võivad riigile esitatavad kahjunõuded koos saamata jäänud tuluga ulatuda sadadesse miljonitesse eurodesse. Ta ärgitab riiki vassimise asemel otsima ja leidma lahendusi.

«Neugrundi meretuulepark oli planeeritud rajada Eesti tuulerikkaimasse asukohta Lääne-Eestis. 2011. aastal viis arendaja läbi kuluka keskkonnamõjude uuringu teadmisel, et riik lähtub uuringu tulemustest,» rääkis Luik.

«Keskkonnamõjude hindamine andis tuulepargi rajamisele rohelise tule eeldusel, et kasutatakse meetmeid keskkonnamõjude leevendamiseks. 2014. aastal hakkas kaitseministeerium kavandama Peraküla randa laskepolügooni ning ala võeti looduskaitse alla – nii tõmmatigi arendaja üheksa aasta pikkusele tööle kriips peale,» tõdes Luik.

Luige sõnul pakkus Neugrundi tuulepargi arendaja isegi kaitseministeeriumile võimalust hankida arendaja kulul uus radar, kuid seda peeti korruptiivseks. «Samas oli kaitseministeerium igati valmis võtma vastu radari Eesti Energialt. Tuuleparkide arendajaid ei tohiks kohelda ebavõrdselt,» sõnas Luik.

Auvere tuulepargi arendaja, Mainori osalusega Vaivara Wind esindaja Ants Pilvingu hinnangul on üks radar poole Virumaa jaoks poolik lahendus.

«Tuuleparkide arendajad on praegu kõik ühes paadis ja ootavad riigilt suurt pilti. Kui juba investeerida radaritesse, siis peaks kohtlema kõiki arendajaid võrdselt, mitte piirduma vaid kolme tuulepargi jaoks lahenduse loomisega,» selgitas Pilving.

Nimelt kaovad kaitseministeeriumi poolsed piirangud viie aasta pärast, kui kompensatsioonimeetmed tööle hakkavad. Lisaks radari soetamisele kõpitsetakse ka raadioluureseadmeid nüüdisaegsemaks.

Nende meetmetega saaksid ministeeriumi poolt rohelise tule vaid kolm tuulearendust, Vaivara pargi eriplaneeringu kohta on Pilvingu sõnul kaitseministeerium öelnud, et see on perspektiivitu.

«Kuigi ühe radari hind võib suurt pilti vaatamata tunduda kallis, on see tuuleparkide investeeringute ja seal hiljem loodava väärtuse kõrval igati mõistlik kulu,» lisas Pilving.

Kaitseministeerium: meie ülesanne on tagada sõjalise eelhoiatussüsteemi töö

Kaitseministeerium märkis reede õhtul saadetud avalduses, et lisaradari soetamise ja muude kompensatsioonimeetmetega vabaneb Virumaal üsna suur ala kõrguspiirangutest ning edasises tegevuses tuleks juhinduda selle otsusega tekkinud avaratest võimalustest.

Avaldus muutmata kujul:

Kaitseministeeriumi ülesanne on tagada Eesti riigi sõjaline kaitse. Sellest lähtuvalt on meie ülesanne tagada ka sõjalise eelhoiatussüsteemi jätkusuutlik töö.

Kõik radarid töötavad hetkel ettenähtud võimsusel ja täidavad seda eesmärki, milleks need soetati. Kaitseministeeriumil on kohustus tagada nende süsteemide töövõime, see hõlmab muuhulgas kohustust vältida olukorda, kus kümneid miljoneid eurosid maksev eelhoiatussensor ei saa nõuetekohaselt toimida. Lisaks on Eesti õhuruumi näol tegemist NATO idapiiriga ja meie sensoritelt pärinevat infot vajavad ka liitlased, seal hulgas Eesti õhuruumi valvavad NATO hävitajad.

Kaitseministeeriumi oskusteabe toel kujundati välja lahendus, mis võimaldab tuuleenergia arendajatel tööd jätkata ja riigikaitselised ülesanded saaksid täidetud. Tehnoloogilisi lahendusi peale täiendavate sensorite paigaldamise hetkel turul pole.

Vabariigi Valitsus otsustas hiljuti tuuleenergia arendamiseks CO2 kvoodirahade eest hankida 37 miljoni eurose lisaradari ja ümber ehitada muid riigikaitselisi sensoreid nii, et saaks kõrguspiirangutest vabastada üsna suure ala Virumaal.  Edasises tegevuses tuleks juhinduda selle otsusega tekkinud avaratest  võimalustest.

Mis puutub Aidu tuuleparki, siis põhiline on tagada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kui järelvalve organisatsiooni töörahu, et nad saaksid hinnata sinna püstitatud ehitiste vastavust seadustele ja määrustele.

Tagasi üles