Janar Holm: Rail Balticu rong ei sõida edasi, kui piilupart tukub

Janar Holm.

FOTO: Liis Treimann

Riigikontrolör Janar Holm ütles Rail Balticu auditi tulemusi kommenteerides, et projekt vajab tugevat poliitilist tahet ja toestust, muidu võib see jääda poolikuks. 

Holm rõhutas, et kuidagi ei tohi tekkida olukord, kus meil on mõne aasta pärast valmis küll Ülemiste reisiterminal, Pärnu reisiterminal ning mõned raudteesillad, kuid puudub raudtee nende vahel ning piisav raha selle ehitamiseks. «Samuti ei tahaks mõelda stsenaariumile, kus Rail Baltic lõpeb süda-Euroopa poolt vaadates Das Baltikumi pealinnas Riias. Riia ja Helsingi vahel oleks aga üks isoleeritud ääremaa, provints,» ütles ta.

Selleks, et Eestiga seda ei juhtuks, on Holmi sõnul vajalik väga tugev poliitiline tahe ja toetus. «Riigikontroll rõhutas juba 2017. aastal tehtud ülevaates, et Rail Balticu puhul on algusest peale otsuste tegemisel olnud määraval positsioonil geopoliitilised kaalutlused,» ütles ta.

«Lootus, et rong sõidab edasi ka siis, kui piilupart tukub, ei täitunud tuntud lastelaulus ega lähe nii ka päriselus. Juht peab olema, juht peab aru saama, et ta juhib, juht peab vastutama ja juht peab ette nägema kogu teekonda ja riske sellel teekonnal,» ütles riigikontrolör.

Lähiajal on valmimas Eesti, Läti ja Leedu riigikontrolli-asutuste ühisaudit kogu Rail Balticu projekti juhtimise kohta. «Sealt saab aimu, mis saab siis, kui veduri juhtkangide juures on mitu piiluparti, kes igaüks tõmbab kangi ise suunas,» ütles ta.

Riigikontrolli auditi tulemustest selgus, et Rail Baltic ei valmi tõenäoliselt õigeks ajaks ning läheb maksma oluliselt rohkem kui algselt planeeriti. Eesti riigi vastutusel olevad tegevused on keskmiselt rohkem kui kaks aastat kokku lepitud lõpptähtaegasid ületanud või ületamas. Näiteks hilineb Pärnu ja Ülemiste reisiterminali ehitus prognoosi kohaselt 5 aastat. 

Eesti riigi vastutusel olevate tegevuste maksumuse prognoos on kasvanud 31,7 miljonit eurot ehk 13,9% võrreldes rahastusleppes kokku lepitud eelarvega, kuid Euroopa Komisjon rahastab projekti tegevusi rahastuslepetes kokku lepitud eelarve ulatuses ning kõik ülekulud tuleb katta liikmesriikidel ise.

Tagasi üles