Pensionireformi väljamakse piirang võib olla põhiseadusega vastuolus

Justiitsministeerium avaldas kolmapäeval advokaadibüroo Glikman Alvin Levin poolt koostatud analüüsi pensionireformi põhiseaduslikkusest. Pildil justiitsminister Raivo Aeg.

FOTO: Tairo Lutter

Pensionireformi 10 100 euro suurune väljamakse piirang võib olla põhiseadusega vastuolus, kuid seaduspärasuse tagamiseks on võimalik seda leevendada, selgub justiitsministeeriumi tellitud ja advokaadibüroo Glikman Alvin Levin analüüsist. Valdavalt on reform advokaadibüroo hinnangul põhiseadusega kooskõlas.

Justiitsminister Raivo Aeg tellis täiendava õigusliku analüüsi, kuna MTÜ Finance Estonia seadis kogumispensioni reformi põhiseaduspärasuse kahtluse alla. Täiendavalt palus minister analüüsida finantssektori esile toodud võimalikke vastuolusid põhiseadusega.

Kaks eri uuringut

Finantssektori tellitud analüüsides leiti, et riigieelarvest kogujate sotsiaalmaksu arvelt pensionisambasse tasutud neljaprotsendise osa väljamaksmine võib olla vastuolus võrdsuspõhiõigusega, sest toob kaasa teise sambaga mitteliitunud isikute ebavõrdse kohtlemise. Ohus on ka kogumist jätkata soovijate omandipõhiõigus.

Soraineni partner ja vandeadvokaat Allar Jõks lisas, et ohus on ka teises sambas kogumist jätkata soovijate omandipõhiõigus. «Kui reformi tulemusel peaks pensionifondidest lühikese aja jooksul raha välja võtma suur hulk inimesi, saavad esimesed lahkujad fondi osakud lunastada mõistlikel tingimustel, järjekorras järgmised ning viimased jäävad aga ebalikviidsete investeeringute sunnitud odavmüügi tõttu ebasoodsasse olukorda,» lisas ta.

Riik leidis teisiti

Justiitsministeeriumi tellitud analüüsis nähakse vastuolu võrdsuspõhiõigusega, kuna esimese samba kogujad oma sotsiaalmaksu enne pensionipõlve välja võtta ei saa. 

«Advokaadibüroo hinnangul ei esine siin põhiseadusest tuleneva võrdsuspõhiõiguse rikkumist, kuna esimese ja teise samba pensionikogujate õiguslik kohtlemine on juba olemasolevas süsteemis niivõrd erinev, et tegemist ei ole meie hinnangul võrreldavate gruppidega,» seisab dokumendis.

Veel tuuakse näiteks välja eelnõu osa, mille kohaselt rakendub teisest sambast väljamakse piirang 10 100 euro näol. Seetõttu isikud, kes soovivad teisest sambast raha välja võtta ja kelle teise samba väärtus on sellest piirist kõrgem, on ebasoodsamas olukorras.

«Me ei ole veendunud selliselt seatud piirangu põhiseaduspärasuses, aga kindlasti ei saa ühemõtteliselt väita, et piirang on ilmselgelt põhiseadusega vastuolus, sest piirangul on kaalukad põhjendused. Piirangut on võimalik leevendada, et tagada selle põhiseaduspärasus,» seisab analüüsis.

Advokaadibüroo kahtleb ühtlasi, kas muudatus, mille kohaselt isikutel võimaldatakse nõuda kõikide osakute tagasivõtmist, kuid mitte osakute osalist tagasivõtmist, riivab osakute osalise tagasivõtmise võimaluse puudumise tõttu omandipõhiõigust.

«Nimelt laiendatakse reformiga täna niigi väga piiratud pensionifondi osakute käsutamise võimalusi ja asjaoluga, et neid võimalusi ei laiendata selliselt, et isik saab nõuda lisaks kõigi osakute tagasivõtmisele nende osalist tagasivõtmist, ei kehtestata põhiseaduse paragrahv 2 lõige 2 kaitseala riivavat omandipõhiõiguse piirangut,» kirjutatakse analüüsis.

Büroo hinnangul on eelnõu koostajad ühtlasi arvestanud asjaoluga, et juhul, kui teisest sambast väljujaid on palju, võib see negatiivselt mõjutada teise sambasse jääjate pensioniosakute väärtust. Tegemist on omandipõhiõiguse riivega, mis on analüüsi hinnangul siiski proportsionaalne.

«Riive ei ole väga intensiivne, sest avab pensionikogujate osakute väärtuse vaid ühele täiendavale investeerimisriskile, mida on eelnõuga püütud ka raha väljavõtmise piirangutega maandada. Riive legitiimne eesmärk on aga reformi praktiline elluviimine, millega riik püüab saavutada tugevamat konkurentsi turuosaliste vahel, pensionikogujate suuremat teadlikkust ja nende koosmõjus lõppkokkuvõttes suuremaid pensione. Abinõu on sobiv, vajalik ja mõõdukas ehk ei riiva omandipõhiõigust enam kui vajalik eesmärgi saavutamiseks.»

Esmaspäeval läbis pensionireformi eelnõu riigikogus esimese lugemise, selle jõustudes muutub teise pensionisambaga liitumine ja sealt lahkumine kõigile vabatahtlikuks.

Kasutasime analüüsi koostamisel riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ja õiguskantsleri rakendatavat metoodikat põhiseadusele vastavuse hindamisel.

Riive on igati normaalne nähtus, küsimus on selle proportsionaalsuses. Siin on kaks põhilist elementi: kas seadusel on legitiimne eesmärk ja kas see kaalub üles võimalikud riived põhiõigustele?

Meie hinnangul on mõlemale küsimusele vastus jaatav, kuna antud eelnõu põhiline eesmärk on väga kaalukas: luua tingimused, et pensionikogujad saaksid tulevikus suuremat pensioni.

Tagasi üles
Back