Swedbanki eksjuht läheb tööle rahapesuga võitlevasse idufirmasse

Robert Kitt.

FOTO: Eero Vabamägi

Endisest Swedbanki Eesti juhist Robert Kitist saab idufirma Salv pangandusekspert, kes tegeleb seal ka äriarendusega, kirjutab Äripäev.

«Ma ei üritanud teda üldse meelitada enda juurde. Tahtsin aru saada, kuidas veenda panganduse taustaga inimesi uut tarkvara ostma ja kui valusalt tunnetavad pangad rahapesu ja selle tõkestamise probleemi. Mul ei olnud mõtet teda enda juurde tööle meelitada, aga talle hakkas see asi nii kangesti meeldima,» rääkis Skype'i ja TransferWise'i kogemusega Tamkivi, kes käis firmat luues Kitilt nõu küsimas.

Loe pikemalt Äripäevast.

Krediidiinfo andmetel kuulub Swedbank Eesti eksjuht ka Salvi omanikeringi, ettevõttes Dataminer OÜ kuulub talle 0,21 protsendi suurune osalus.

Rahapesu tõkestav Eesti idufirma kaasas kaks miljonit dollarit

Transferwise'i endiste tarkvarainseneride loodud idufirma Salv, mille eesmärk on rahapesu tõkestamine, lubab muuta kriminaalse päritoluga raha tuvastamise kümme korda efektiivsemaks. Idufirma kaasas mitmelt investorilt kaks miljonit dollarit.

Salvi seemnefaasi investeeringusse panustasid teiste hulgas mobiilipanga N26 asutaja Max Tayenthal ning LHV asutaja Rain Lõhmus, teatas ettevõte.

Salvi investor N26 asutaja Maximilian Tayenthali sõnul sai investeerimisotsuse kaalukeeleks Salvi meeskonna kogemus. «Nad on töötanud rahapesu tõkestamise eesliinil viimased kümme aastat ning mõistavad valdkonna probleeme läbi ja lõhki. See avaldub ka toote puhul. Nii on ehitatud lahendus, mis on lihtne ning uskumatult efektiivne,» rääkis ta.

Salvi asutasid Taavi Tamkivi, Jeff McClelland ja Sergei Rumjantsev. Tamkivi ja McClelland on töötanud rahapesu tõkestamise valdkonnas üle kümne aasta – esmalt Skype'is ning hiljem TransferWise'is, kus nad tutvusid ka Sergei Rumjantseviga.

Salvi asutajad peavad probleemseks ebakõla rahapesu tõkestamiseks kuluvate ressursside ja tulemuste vahel. Nimelt kulutab Euroopa pangandussektor rahapesu tõkestamisele 84 miljardit eurot aastas, kuid nende ressurssidega suudetakse tuvastada vaid 1-2 protsenti kriminaalse päritoluga raha koguhulgast.

Tagasi üles