Eestlaste maksutahe rühib tippu

Maksu- ja tolliameti juht Valdur Laid.

FOTO: Erik Prozes

Eesti elanike maksutahe on aasta jooksul paranenud ning üha enam inimesi leiab, et maksude tasumist ei ole lihtne vältida, selgus maksu- ja tolliameti (MTA) tellimusel valminud avaliku arvamuse uuringust.

Seejuures koguni 92 protsenti eestimaalastest peab maksude maksmist enda kui kodaniku oluliseks kohuseks. 57 protsenti leiab, et maksude tasumist ei ole lihtne vältida, teatas MTA. 

Võrreldes 2018. aastal tehtud maksutahte uuringuga on 5 protsendi võrra tõusnud nende vastajate osakaal, kelle arvates on tõenäoline, et MTA karistab neid, kes jätavad osa tulust deklareerimata, 12 protsendi võrra nende osakaal, kelle arvates on Eesti maksusüsteem lihtsalt mõistetav ja 6 protsendi võrra nende vastajate osakaal, kelle arvates on see õiglane.

Samas on 7 protsendi võrra vähenenud nende inimeste hulk, kes maksavad alati kõik maksud korrektselt ära. Kui aasta tagasi vastas 26 protsenti inimestest, et maksude tasumist on lihtne vältida, siis nüüd oli see langenud 14 protsendile.

Uuringu läbi viinud Eesti Uuringukeskuse uuringujuhi Riin Pärnametsa sõnul näitavad tulemused, et üldiselt on inimeste teadmised, hoiakud ja käitumine maksunduse vallas jäänud eelmise aastaga võrreldes samaks või veidi paranenud.

MTA peadirektori Valdur Laidi sõnul annab maksutahte uuring objektiivse vaate Eesti inimeste maksukäitumise tagamaadesse, mis võimaldab ametil oma tegevusi paremini suunata.

«Meile on oluline teada, et inimeste maksutahe on aastaga kasvanud, ent samas kaardistab uuring sihtrühmad ja probleemid, millega peame fokusseeritult tegelema,» ütles Laid.

Ta selgitas, et makse makstakse meelsasti, kui saadakse aru, miks seda vaja on, ja kui makse maksta on lihtne. «MTA annab siin vajadusel nõu, samuti arendame uusi teenuseid, mis maksumaksja elu kergemaks teevad. Samas reageerime maksuriskidele piisavalt vara ja tagame võrdse maksukonkurentsi – maksudest kõrvalehiilimine on kulukas ja tülikas,» rõhutas ameti peadirektor. 

Kõige nooremal sihtrühmal ehk 15–24-aastastel on aga jätkuvalt nii teistest madalamad teadmised Eesti maksusüsteemi kohta kui ka suurem valmisolek nii-öelda mustalt töötada. Seejuures on noorte hoiakud võrreldes eelmise aasta uuringu tulemustega veidi negatiivsemaks läinud.

«Vaid 60 protsenti 15–24-aastastest teab, kuidas ja mille pealt makse maksta. Vanuserühmas 65–74 teab seda koguni 95 protsenti,» märkis Pärnamets, lisades, et vähesed teadmised toovad kaasa suurema valmisoleku maksudest hoidumiseks, näiteks ümbrikupalga vastuvõtmiseks. 

MTA peadirektori sõnul on noorte madalad teadmised kindlasti teema, mida arutada ja millele lahendusi otsida laiemalt. MTA ametnikud käivad ka ise noortele koolitunde andmas, samuti luuakse õpetajatele käepäraseid töövahendeid maksuteadmiste jagamiseks.

MTAd peavad Eesti elanikud seejuures pigem usaldusväärseks, efektiivseks ning koostööle suunatuks. Eelmise aastaga võrreldes on suurenenud nende vastajate hulk, kes peavad ametit inimeste juhendamisele suunatuks. Veidi on vähenenud nende osakaal, kelle hinnangul on amet liiga range.

Uuringus osales 1200 juhuvalimi teel leitud vastajat vanuses 15–74 eluaastat, keda küsitleti tänavu augustis ja septembris. Uuringut viidi läbi teist aastat järjest.

Tagasi üles