Pensionireformi eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise

Täna läbis riigikogus esimese lugemise kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõu, mille jõustudes muutub teise pensionisambaga liitumine ja sealt lahkumine kõigile vabatahtlikuks.

FOTO: SWNS/SWNS

Täna läbis riigikogus esimese lugemise kohustusliku kogumispensioni reformi eelnõu, mille jõustudes muutub teise pensionisambaga liitumine ja sealt lahkumine kõigile vabatahtlikuks.  

Valitsuse algatatud eelnõuga tehakse muudatused teise pensionisamba regulatsioonis pensionikogujatele täiendavate valikuvõimaluste lisamiseks. Sealhulgas tekib inimestel võimalus pensioniraha teises sambas mitte koguda. Seda võimalust saavad kasutada nii need, kes muudatuste jõustumisel on teise sambaga juba liitunud kui ka need, kes seda veel ei ole.

Muudatustega tekib õigus võtta teises sambas kogutav raha teatud tingimustel kasutusele juba pensioni kogumise ajal või sissemaksed sambasse peatada, kuid jätta kogutud raha sinna edasi kasvama. Lisaks pensionifondides raha kogumisele saab pärast muudatuste jõustumist koguda raha ka pensioni investeerimiskonto kaudu.

Samuti on kavas lõpetada pensioniealiste väljamaksete reguleerimine. Pensioniikka jõudes on võimalus otsustada, kas raha võtta välja eluaegse või tähtajalise pensionina või ühekorraga. Ühekordse väljamakse puhul oleks tulumaksu määr väiksem ning pika pensioniplaani alusel väljavõetavat raha ei maksustataks üldse. Kuni pensionieani või viis aastat sellele eelnevalt teise samba väljavõtmise puhul rakendub tulumaks kakskümmend protsenti. 

Teisest sambast lahkujatel tekiks võimalus kümne aasta möödudes sambaga taas liituda ning pärast kümneaastast kogumisperioodi uuesti sambast raha välja võtta. 

Nii need, kes on juba liitunud ja ei soovi väljuda kui ka need, kes ei ole liitunud ja ei soovi seda teha, ei pea midagi tegema. Taotluse peavad tegema vaid need, kes soovivad üht või teistpidi oma staatust muuta, täpsustas rahandusminister Martin Helme eelnõu esimesel lugemisel.

Minister rõhutas samuti, et lahkumisotsus on kaalukas ja see tuleb hoolikalt läbi mõelda.

Tänavu septembri lõpu seisuga oli Eestis teise sambaga liitunud pea 740 000 inimest, seejuures teise sambasse kogutud keskmine summa on ligikaudu 6000 eurot ja mediaan umbes 4500 eurot. 

Helme sõnul võib lähiaastatel teise samba väljamaksete ühekordse järelmina tulumaksust ja käibemaksust riigieelarvesse tulu laekuda ligikaudu üks miljard eurot. 

Valdav osa eelnõuga tehtavatest muudatustest rakenduvad aastal 2021. See eeldab tuleval aastal teise samba toimimiseks vajalike IT-süsteemi arendamist ja muude ettevalmistuste tegemist. Avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama 2020. aasta suvel.

Tagasi üles