Pensionifondid: Coop Panga aktsia oli liiga kallis

SEB maja. Tallinn. 27.11.2019.

FOTO: Remo Tõnismäe

Swedbanki ja SEB pensionifondid ei osalenud Coop Panga aktsiaemissioonil, kuid peamine põhjus ei olnud pensionireformist tulenev ettevaatlikkus nagu Coop ise pakkus, vaid hind.

Kui algselt soovis Coop Pank IPO käigus kaasata oma kasvustrateegia toetuseks 37 miljonit eurot lisakapitali, siis reaalsuses õnnestus kaasata 31 miljonit eurot. Seega, kui esialgu planeeriti IPO käigus kaasata kolme aasta kapitalivajadus, siis tegelikkuses õnnestus kaasata kahe aasta kapital. Aktsia hinnaks kujunes 1,15 eurot ehk pakkumise alampiir.

Kui jaeinvestoreid osales IPO-l ligi 11 000, siis puudu jäi institutsionaalsetest investoritest. Coop Panga juht Margus Rink ütles, et pettumust valmistas, et kohapealsed pensionifondid enamasti märkimisel ei osalenud. Ta möönis, et pensionireformiga seonduvalt on palju segadust ja arusaamatust, siis ei julge fondid väga suuri investeeringuid ettevaatavalt teha. «Mitmed indikeerisid, et märkimisel ei osale, aga vaatavad, mis toimub edaspidi ja võtavad positsiooni järelturul,» ütles Rink.

Kuid pensionifondidega rääkides selgub, et reform ei olnud ikkagi ainus ega ka peamine põhjus. Näiteks Swedbanki Investeerimisfondid ASi vanem portfellihaldur Ene Õunmaa kinnitas, et Swedbanki pensionifondid IPOs ei osalenud, kuid oodatav pensionireform ei olnud määrava tähtsusega. «Swedbanki pensionifondid ei pidanud IPO-l pakutud hinnataset atraktiivseks,» põhjendas ta. 

SEB Varahalduse juht Sven Kunsing kinnitas, et ka nende pensionifondid ei võtnud Coopi aktsiate märkimisest osa ning seda kahel põhjusel, millest esimene on hind. «IPO valuatsioon oli päris kallis võrreldes sektori üldiste tasemetega. Kuigi mööname, et kasvupotentsiaali on, siis meie arvates oli see paljuski juba sisse hinnatud,» ütles Kunsing. Teiseks põhjuseks toob ka tema pensionireformi, mille tagajärjel on fondid muutunud ettevaatlikuks kodumaiste investeeringute tegemisel. 

IPO finantsnõustaja LHV esindaja Lauri Lind ütles, et institutsionaalse pakkumise tulemust mõjutas mitme erineva negatiivse faktori koosmõju. «Pakkumise maht ja kogu ettevõtte suurus jäi paljudele regioonile suunatud ning arenevate turgude fondidele liiga väikeseks ja ei taganud piisavat likviidsust. Läbi kogu pakkumise perioodi tekkis täiendav negatiivne uudistevoog rahapesu teemadel Balti panganduses,» märkis Lind.

«Samuti mõjutas asjaolu, et nii Lääne-Euroopa kui ka Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni pankade aktsiad kauplevad viimase viie, paljudel puhkudel ka enama, aasta madalaimate tasemete lähedal. Oma roll on ka Eesti pensionisüsteemi reformil ja sellest tuleneval ebakindlusel. Samas oli jaepakkumise poolel tugev tulemus, mis näitab kohalike investorite ja nende seas ka Coop Panga klientide suurt usaldust panga vastu.»

Muljetavaldav hulk jaeinvestoreid

Jaepakkumises osales 10 855 investorit ning nad märkisid kokku ligi 27 miljonit aktsiat. Coop Panga juht ütles, et pakkumine näitas usaldust panga suhtes. «Eriti rõõmustas, et 24 protsenti meie aktsiate märkijatest olid Coop Panga kliendid, kes märkisid kokku 42 protsenti emissiooni mahust. 1,4 miljonit aktsiat märkisid juurde ka Coopi ühistud,» lisas ta.

Coop Panga aktsiad kantakse investorite väärtpaberikontodele eelduslikult kolmapäev. Aktsiate esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna Börsil on plaanide järgi esmaspäeval.

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Coop Pangal on üle Eesti 15 pangakontorit ja 28 pangapunkti. Panga igapäevapanganduse kliendiarv ulatus oktoobri lõpuks 58 300ni. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga strateegiliseks aktsionäriks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 330 kauplust ja millel on ligikaudu 600 000 püsiklienti.

Tagasi üles