Karmimad karistused: riik tõstab kohtutäiturite trahvid mitmekordseks

Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep kontrollib kohtutäitureid üle Eesti ning ühe täituri suhtes on distsiplinaarmenetlust juba alustatud.

FOTO: Sander Ilvest

Kooskõlastusele saadetud eelnõuga ei saa kohtutäiturid enam tulevikus töövõime kaotanult ettemaksu küsida. Lisaks tõstetakse rikkumise korral notaritele ja kohtutäituritele mõeldud rahatrahvi piirmäära 6400 eurolt 16 000 euroni.

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis tagab, et kohtutäiturid ei või enam edaspidi töövõime kaotanutelt ettemaksu küsida, muutuvad täiturite tasud, ühtlustuvad  notarite ja kohtutäiturite rahatrahvi piirmäärad ning notarina ametisse astuvate inimeste tase muutub koha täitmisel paremini võrreldavaks.

Eelnõuga muutuvad täituri tasud ühelt poolt väiksemaks, teisalt suuremaks. «Praegu ei või kohtutäitur nõuda ettemaksu üksnes juhul, kui täitmiseks esitatakse elatisnõue. Edaspidi on välistatud ettemaksu küsimine ka inimeselt, kes esitab täitmiseks kohtulahendi, millega on välja mõistetud hüvitis tervisekahjustusega tekitatud töövõime kaotuse eest,» ütles justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep.  

Kohtutäituri tasumäär tõuseb aga nende toimingute puhul, kus see ei kata tegelikke kulusid, näiteks varalise karistuse mõistmiseks ja kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks vajalike andmete kindlakstegemisel, väljatrüki ja õiendi väljastamisel ning menetlusdokumentide kättetoimetamise korral. Lisaks muudetakse kohtutäituri lisatasu määra juhtudel, kus kohtutäitur teeb toiminguid väljaspool bürood.

Teise muudatusena saab tulevikus notaritele ja kohtutäituritele distsiplinaarsüüteo eest määrata suurema rahatrahvi kui seni, sest praegused maksimaalsed trahvimäärad ei ole alati piisavad, et avaldada raske rikkumise korral piisavat mõju. Eelnõuga tõuseb rahatrahvi piirmäär 6400 eurolt 16 000 euroni. Sellega ühtlustuvad need piirmäärad ka advokaatidele ja patendivolinikele ette nähtuga.

Samuti muutub eelnõuga uute notarite ametisse nimetamise kord. «Notarid on erinevate tehingute õiguskindluse tagamisel väga olulised ja nende töö vastutusrikas. Hetkel peab inimene, kes soovib saada notariks, osalema esmalt notarikandidaadi konkursil, läbima väljaõppe, sooritama selle kestel arvestuse ning väljaõppe lõpus veel notarieksami. Sooritatud eksami tulemus on aluseks notari ametikoha täitmise konkursi väljakuulutamisel pingerea moodustamiseks. Eksami sooritamise ja konkursi väljakuulutamise vahele võib jääda aga mitmeid aastaid, mis on liiga pikk aeg, tagamaks ühtlast kvaliteeti,» selgitas Peep.

Eelnõuga muutub see, et notarieksam korraldatakse kohe koos konkursiga ja seega selgub kandidaatide paremusjärjestus juba konkursi toimumise ajal. «Muudatuse tulemusena on võimalik igakordselt konkursi tulemusena selgitada välja parim kandidaat, kes vastutusrikast notari ametit kandma hakkab,» märkis Peep.

Tagasi üles