Der Spiegel: kas rahapesuskandaalide märter ja paljastaja võib olla tavaline šarlatan?

Bill Browder

FOTO: DANIEL LEAL-OLIVAS/AFP

Saksa väljaanne Der Spiegel kirjutab, et rahapesuvastase võitluse nägu Bill Browder, kes kutsub end Putini esivaenlaseks, ei pruugi olla kangelane, vaid samasugune petis nagu need, keda ta ise rahapesus süüdistab.

Der Spiegel kirjutab, et Bill Browderi versioon Vene advokaadi Sergei Magnitski surma osas ei pruugi olla täielikus vastavuses tegelikkusega. Nimelt on Browder paljudes esinemistes ja intervjuudes rääkinud, kuidas tema investeerimisfondi Hermitage Capital Managementi jaoks töötanud Magnitski paljastas Vene ajaloo suurima maksupettuse, mille ulatus oli 230 miljonit dollarit. Paljastuse järel esitati Magnitskile endale 2008. aastal süüdistus maksupettuses ja võeti vahi alla. Ta suri 2009. aastal Moskva Butõrka eeluurimisvanglas ravi saamata 37 aasta vanuses pankreatiiti, väidetavalt oli teda enne ka pekstud ja piinatud.

Toimunu tagajärjel koostas USA Magnitski nimekirja, kuhu kuulub 18 isikut, keda Washington peab advokaadi surma eest vastutavaks. Magnitski seaduse alusel on USA kehtestanud ka Venemaale sanktsioonid.

Selle seadusloome taga on Browder, kes kutsub ennast Putini esivaenlaseks. Browder juhib ka kampaaniat «õiglus Sergei Magnitski eest», kuid Spiegeli kohaselt on tema lugu täis auke. 

Spiegel avaldab, et Browder on kasutanud Magnitski surma kohta koostatud raporti tõlkimisel omaloomingut. Näiteks on ta kirjutanud juurde, et raporti kohaselt piinasid ja mõrvasid kindlad ametnikud Magnitski tahtlikult. Tegelikkuses raport seda ei väida.

Samuti ei lähe kokku Browderi väide, et Magnitski raporteeris kangelasikult 230 miljoni dollari suuruse maksupettuse, nimetades pettuse juhtide nimesid. Protokoll räägib aga teist juttu ning selle kohaselt ei süüdistanud Magnitski nimeliselt kedagi.

Veel enam, Browder on väitnud, et tema investeerimisfirma Hermitage Capital Management teenis vaid mõne aasta jooksul oma investeeringute pealt 1500-protsendilist tulu. Vene uurijate sõnul oli Browderi fondi alla kuuluv ettevõte skeemitanud maksudega, kasutades ära topeltmaksustamise vältimise lepingut Küprosega ja maksnud seega 15% asemel vaid 5% makse teenitud tulult. Seda Browder eitab.

Ühel või teisel viisil oli Browderi ärimudel tulus. Hermitage ostis 1990. aastate lõpus odavaid aktsiaid Venemaa riigiettevõtetes, nagu Gazprom või Sberbank. Seejärel asus ta konglomeraatide juhtide vastu, taunides laialt levinud korruptsiooni ja nõudes reforme. Kui muudatused tehti, siis tõusis Browderi ostetud aktsiate väärtus. Kui aga midagi ei muutunud, siis kasvas vähemalt tema enda ja fondi tuntus.

Browder jälgis erilise tähelepanuga Gazpromi. 1998. aastal oli ettevõtte väärtus 3,5 miljardit dollarit. Seitsme aasta jooksul tõusis see 160 miljardi dollarini. Hermitage omas Gazpromi aktsiaid mitme ettevõtte kaudu, mis palkasid vaimse puudega inimesi, keda näidati paberil kui «analüüsiosakonna eksperte». Kohtumenetluse käigus avastastati hiljem, et palgatud töötajatel puudusid valdkonna kohta igasugused teadmised. 

Ettevõtted kasutasid ära maksusoodustusi, mis olid ette nähtud neile, kelle töökoha töövõimetuse määr on vähemalt 50 protsenti. Aastaid kestnud Hermitage'i uurimise käigus jõudsid Vene võimud jälile mehele, kes aitas Browderil leida mudeleid, millega maksudest kõrvale hiilida. Selleks oli Sergei Magnitski. Browder ise ütleb, et maksude optimeerimine oli toona tavaline praktika.

Oma raamatus ja intervjuude ajal väitis Browder, et Hermitage'i hakati uurima 2007. aastal, rõhutades, et uurimine oli «poliitiliselt motiveeritud, fabritseeritud» ja algatati ainsa eesmärgiga – saada vajalikud dokumendid 230 miljoni dollari suuruse pettuse kohta. Kirjavahetus näitab aga, et Hermitage'i hakati uurima juba 2006. aastal, mil politsei tahtis, et investeerimisfirma esitaks oma pangaülekanded. Samuti näitab protokoll, et enne Magnitski 230 miljoni dollari pettuse avastamist küsitleti Browderit, sest leiti, et tema varifirma palkas puuetega inimesi.

Loe Der Spiegeli lugu täismahus.

Bill Browderil on oluline roll ka Eestit tabanud rahapesuskandaalide uurimisel. Hermitage Capital Management esitas näiteks kuriteoteate nii Danske kui ka Swedbanki kohta.

Tagasi üles