Riigikontroll hoiatab: reformiga võivad ka praegused pensionid surve alla sattuda

Riigikontrolör Janar Holm. Foto: Liis Treimann

Riigikontrolör Janar Holmi sõnul võib teise pensionisamba reformi tulemusel väheneda riikliku pensionikindlustuse raha esimeses sambas, mis kaudselt võib seada surve alla praeguste pensionäride pensionid.

Nimelt annab kohustusliku kogumispensioni reformi puudutav seaduseelnõu pensionikogujatele võimaluse võtta välja 4 protsenti sotsiaalmaksust enne pensioniikka jõudmist.

«Nendel, kes ei ole veel teise sambaga ühinenud, võib seetõttu tekkida motivatsioon ühineda pensionifondidega või pensioni investeerimiskontoga, kuid seda mitte eesmärgil, et koguda raha pensioniks, vaid selleks, et korjata 4 protsenti oma sotsiaalmaksust enda kontole ja see sobival ajal välja võtta,» märkis Holm riigikogu rahanduskomisjonile saadetud tähelepanekutes.

Riigikontrolör selgitab, et mingis mõttes võib tekkida võimalus sotsiaalmaksu tagastuseks, mida on kasulikum kasutada just jõukamatel, kes suudavad tulevikuks niigi säästa ning saavad teise sambaga liitumise ja sealt väljumise läbi 4 protsenti oma kontrolli alla.

«Uute kõrgema palgaga inimeste liitumine teise sambaga tähendab, et nad ei panusta enam 4 protsenti esimesse sambasse. Sellel võib olla esimesele sambale tervikuna suurem mõju kui teisest sambast lahkuvate madalapalgaliste pealt esimesse sambasse tagasi mineval 4 protsendil,» nentis ta.

Näiteks kaotab eelnõu seletuskirja arvutuste kohaselt esimene sammas juba 2021. aastal 36 miljonit eurot, kui teise sambaga liituvate kõrgepalgaliste sissemaksed ületavad 10 protsendi võrra teisest sambast lahkuvate madalapalgaliste sissemakseid.

«Samas kui teise sambaga liituvate kõrgepalgaliste sissemaksed ületavad 20 protsendi võrra teisest sambast lahkuvate madalapalgaliste sissemakseid, siis 2023. aastaks on esimeses sambas juba 80,4 miljonit eurot vähem,» selgitas Holm.

Lisaks toob riigikontrolör välja ka selle, et reform omab ilmselt mõju ka pensioni suurusele. Nimelt on valitsuste senine eesmärk olnud hoida keskmise pensioni ja keskmise palga suhet vähemalt 40 protsendi tasemel, sest seda on peetud mõistlikuks miinimumtasemeks teatud elatustaseme säilimiseks.

Keskmine esimese ja teise samba netopensioni suhe Eesti keskmisse netopalka oli 2018. aasta lõpus 41,9 protsenti. Kuid eelnõu seletuskirjas valitsuse enda esitatud prognoosi kohaselt langeb pensioni ja palga suhe planeeritud seadusemuudatuste tulemusel tõenäoliselt rohkem kui praeguse süsteemi jätkudes.

Holm viitab, et valikuvabaduse andmine võib halvendada just madalapalgaliste inimeste pensionieas toimetulekut ja seda juhul, kui nad otsustavad teisest sambast väljuda. Ka eelnõu seletuskirjas nenditakse, et eriti madalat pensioni hakkavad tulevikus saama need, kes võtavad teisest sambast kogu töötamise ajal kogutud raha välja ning kulutavad selle ära või investeerivad ebaõnnestunult.

«Seletuskirjast jääb mulje, et muudatus tehakse, teadvustades riski, et selle tulemusena võib suureneda inimeste hulk, kes ei saa tulevikus äraelamiseks piisavalt suurt pensioni,» kirjutas Holm.

Riigikontrolör saatis riigikogule riigikontrolli tähelepanekud kohustusliku kogumispensioni reformi asjus, lähtudes praegu parlamendi menetluses olevast eelnõust ja selle seletuskirjast. Seadusest lähtudes ei hinda riigikontroll poliitilisi eesmärke.

«Riigikontroll mõistab, et kõiki riske, eriti mastaapsete ning paljude muutujatega kauget tulevikku puudutavate reformide puhul, ei saa olemuslikult kunagi viia nullini, kuid neid on võimalik muuta talutava(ma)ks. Oluline on kaaluda alternatiive ühe või teise eesmärgi saavutamiseks ning eri lahenduste plusse ja miinuseid,» rõhutas Holm. 

Riigikontroll on koondanud eelnõu mõjude laia spektri teadvustamiseks oma tähelepanekud kahte plokki: kõigepealt on üldistavalt ja kokkuvõtlikult kirjeldatud kavatsetava muudatuse võimalikud üldised mõjud. Teise plokki on koondatud konkreetsed küsimused, millele vastuste saamine valitsuselt aitaks riigikontrolli hinnangul riigikogu liikmetel kujundada oma otsuseid eelnõu asjus ja seda lihvida.

«Nii on riigikogul kõigekülgselt infot kaaludes ja avalikkusele esitades võimalus anda praegustele pensionikogujatele ja tulevastele pensionäridele kindlustunne tuleviku suhtes ja nii selged vastused, kui nüüdne parim teadmine lubab,» lisas riigikontrolör. 

Riigikogu hakkab eelnõu esimesel lugemisel menetlema järgmise nädala esmaspäeval.