Graafik: keskmine palk tegi korraliku kasvu (3)

BNS
Copy
Keskmine elamisväärne brutopalk on töötajate sõnul 1865 eurot, mida on 555 eurot enam kui oli Eesti keskmine brutopalk 2018.
Keskmine elamisväärne brutopalk on töötajate sõnul 1865 eurot, mida on 555 eurot enam kui oli Eesti keskmine brutopalk 2018. Foto: Toomas Huik

Keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas kvartalis 1397 eurot, tõustes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,2 protsenti. Mediaanväljamakse kasvas samal ajal 10 protsenti 1100 euroni.

Keskmine brutotunnipalk oli samal ajal 8,01 eurot, mis on 7 protsenti suurem kui möödunud aasta samal ajal. Juulis oli keskmine brutokuupalk 1435, augustis 1365 ja septembris 1389 eurot, teatas statistikaamet.

Teise kvartaliga võrreldes vähenes brutokuupalk aga 1,6 protsendi võrra. Palgad langesid peamiselt seetõttu, et ebaregulaarsed preemiad vähenesid 38 protsendi võrra. Võrreldes aastataguse ajaga on ebaregulaarsed preemiad tõusnud aga 9 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2018. aasta kolmanda kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk ehk 5,8 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim info ja side tegevusalal 2360 eurot, finants- ja kindlustustegevuses 2257 eurot ning energeetikas 1858 eurot.

Võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes, kus see on seni olnud üks madalamaid. Keskmine brutokuupalk vähenes aga mäetööstuse ning veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusaladel.

Brutokuupalk oli kõrgeim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 1723 eurot ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1650 eurot. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 10,3 protsendiga ning kõige aeglasem Eesti ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes, vastavalt 7,5 ja 7,6 protsendiga.

Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim Harju maakonnas 1519 eurot ja Tartu maakonnas 1408 eurot ning madalaim Saare maakonnas 1081 eurot, Valga maakonnas 1066 eurot ja Hiiu maakonnas 1008 eurot. Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva maakonnas 17,4 protsenti, Lääne maakonnas 16,2 protsenti ja Pärnu maakonnas 13,5 protsenti.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1870 eurot, mis on 7,9 protsenti suurem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis.

Mediaanpalk kasvas 1100 euroni

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2019. aasta kolmanda kvartali mediaanväljamakse 1100 eurot. Töötajatele välja makstud summa oli ligi 2,2 miljardit eurot ja väljamakse tehti 597 511 inimesele.

Võrreldes 2018. aasta kolmanda kvartaliga suurenes mediaan 100 euro võrra ehk 1000 eurolt 1100 eurole. Eelmise aasta kolmandas kvartalis tehti väljamakseid 587 745 inimesele summas 2 miljardit eurot, seega üle 198 miljoni euro vähem kui sel aastal.

Maakondade võrdluses oli 2019. aasta kolmandas kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse Harjumaal ning kõige madalam Ida-Virumaal, vastavalt 1210 eurot ja 867 eurot. Mediaanväljamaksed maakondade lõikes leiate manusest.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA iga kvartali väljamaksete statistika sisaldab palka ja muud tulumaksuga maksustatavat töist tulu, mida tööandja deklareerib igas kuus tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonis. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

 
Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles