Graafik: Eesti diislikütuse liitrihind on Euroopas krõbedamate seas

Kütus: CircleK, Neste, Alexela

FOTO: Tairo Lutter

Konjunktuuriinstituudi koostatud uuringu kohaselt on Eesti diislikütuse aktsiisi taseme poolest Euroopas kaheksas. Kütuse liitrihinna eest tuleb välja käia Hollandi ja Portugaliga sarnane summa.

Rahandusministeerium teatas eile, et kaalub diislikütuse aktsiisimäära langetamise võimalusi, kuna Eesti maanteetranspordi ettevõtete seas läbi viidud küsitluse põhjal tehtud Eesti konjunktuuriinstituudi uuring järeldab, et diislikütuse aktsiisimäära langetamine parandaks veoettevõtete konkurentsivõimet.

Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt on Eesti diislikütuse aktsiisimäära tasemelt (493 eurot 1000 liitri diislikütuse kohta) Euroopa Liidus kaheksandal kohal. Eestis kehtiv aktsiisimäär on 7% madalam kui Soomes, 33% kõrgem kui Lätis ja 42% kõrgem kui Leedus. Kuni 2015. aastani oli Eesti diislikütuse aktsiisimäära tase lähedane Läti ja Leedu omale, kuid 2016. aasta tõstmisega jõudis aktsiisimäär lähemale Soome tasemele.

Aktsiisi- ja käibemaks kokku moodustavad ligi 54% Eesti diislikütuse jaehinnast ning selle näitaja poolest on Eesti Euroopa Liidus üheksandal kohal. 11. novembri seisuga oli Eesti tanklates diislikütuse liiter 16 senti kallim kui Lätis ja 21 senti kallim kui Leedus. Venemaa tanklates maksis diislikütus 2018. aastal keskmiselt 0,63 eurot liitri kohta.

 

«Diislikütuse aktsiisi tõstmise otsus oli lühinägelik: kasutati ära nafta maailmaturu hinna langust, kuid samas ei osatud või ei tahetud ette näha, et kütuse hind langeb ka mujal,» ütles rahandusminister Martin Helme eile pressiteate vahendusel. «Aktsiisitõusu tulemus oli see, et välismaised konkurendid hakkasid Eesti veoettevõtetelt üle võtma alguses rahvusvahelisi ja hiljem juba ka Eesti-siseseid vedusid. Seetõttu kavatsen uuringu andmete toel esitada kevadel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel ettepaneku diislikütuse aktsiisimäära langetada.»

Tagasi üles