Raivo Rand ehitusturu langusest: seda oligi vaja

Raivo Rand.

FOTO: Tairo Lutter

Ehitusfirma Rand & Tuulberg omanik Raivo Rand ütles, et pöörane kasv ehitusturul ei saa jätkuda igavesti, mistõttu on mõningane langus loogiline ja isegi positiivne.

Täna andis statistikaamet teada, et kolm ja pool aastat ainult ülesmäge rühkinud ehitusmahud pöörasid kolmandas kvartalis langusse, vähenedes aastases võrdluses protsendi võrra.

Rand ütles esimese asjana, et ainult protsendine langus on väga hea tulemus. «Arvasin, et langeb rohkem,» kartis ta. «Samas ei saa öelda, et tööd vähe oleks. Pigem on lihtsalt hirm, et varsti tuleb suurem kukkumine,» vahendas ehitusfirma juht sektori muljeid.

Kas suur pidu on siis läbi? «Ega seda pole kunagi olnudki,» vastas Rand, põhjendades, et kui turg buumib, pole see rõõmustav, vaid sellega kaasnevad oma mured. «Ehituses on kõige parem ikkagi stabiilsus. Võib-olla praegu ongi see momendiks tekkinud,» lootis ta.

Rand tõi ehituses välja kaks probleemi. Esiteks tööjõud – pole võtta ei müüriladujaid ega projektijuhte. «Teine asi on ebaterve konkurents – objekt võetakse vastu ebareaalselt madalate hindadega, mis tähendab tavaliselt teatud nippe või võtteid,» viitas ta musta töötasu maksmisele.

Muret teeb ka see, et valitsus on riigieelarvega plindrisse sattunud. «Investeeringutega hoitakse kokku, mis tähendab ehitusmahtude langemist. Samas erasektor veel toetab mõne suurema objektiga. Aga kauaks, seda ei tea,» tunnistas Rand.

Suure ehitusfirma omanik resümeeris, et 1-2 protsendiline ehitusmahtude langus pole probleem. «Kui langeb 10 protsenti, siis on probleem. Samas pole see võimatu,» lõpetas ta.  

Kasv tuleb välismaalt

Nagu öeldud, ehitasid Eesti ehitusettevõtted selle aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 1 protsendi võrra vähem kui mullu samas kvartalis.

Omal jõul ehitasid Eesti ehitusettevõtted 930 miljoni euro eest, sellest hooneid 599 miljoni ja rajatisi 331 miljoni euro eest. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 1 protsendi võrra rohkem ja rajatisi 5 protsenti vähem, teatas statistikaamet.

Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2018. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes rohkem kui neljandiku võrra, sest suurenes hooneehitustööde maht. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus oli tänavu kogu ehitusmahus 8 protsenti, mullu aga 6 protsenti.

Kohaliku ehitusturu maht vähenes eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes 3 protsenti. See tulenes eelkõige hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde väiksemast mahust, kuid vähenes ka rajatiste ehitamine.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 2158 uut eluruumi ehk 802 võrra rohkem kui aasta varem. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas, pealinna lähiümbruse valdades ja Tartumaal.

Ehitusluba väljastati 2512 eluruumi ehitamiseks, mida oli poole rohkem kui möödunud aasta kolmandas kvartalis. Enamik ehitusloa saanud eluruume asub korterelamus.

Kasutusse lubati ka 297 mitteelamut kasuliku pinnaga 170 600 ruutmeetrit, kõige enam lisandus uut tööstus-, büroo- ja kaubanduspinda. Võrreldes 2018. aasta sama kvartaliga vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.

Tagasi üles