Peterson Soome streigist: Eesti postiljonid on samas seisus, aga nad pole streigivõimelised

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson ei usu, et kodanikupalk maailma päästaks.

FOTO: Marje Essenson

Eesti ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson ütles, et Soomes toimuv ulatuslik streik näitab, et ühiskonnas on midagi katki, et sellist jõudu on vaja näidata.

Soomes alustas mitu ametiühingut täna varahommikul 24 tunni pikkust streiki postitöötajate toetuseks. Streigist on võtnud osa ka transporditöötajate ametiühing ja meremeeste ametiühing, mistõttu on bussiliiklus Helsingis seiskunud ning tühistatud mitu laevareisi.

Peterson meenutas, et viimati toimus Eestis ulatuslik streik 2012. aasta talvel, kui valitsus muutis kollektiivlepingute seadust. Et Soome-laadne streik Eestis praegu toimuks, peaks Petersoni sõnul olema töötüli sektoris, kus ametiühing suudab streiki korraldada ja tüli ulatus peab olema selline, et ka teised ametiühingud mõistavad, et see on midagi olulist.

«Soomes ei ole ka sellist streiki ammu toimunud, mis laieneks kiiresti teistesse sektoritesse. Praegune näitab, et Soome ühiskonnas on midagi katki, et on vaja sellist jõudu näidata. Tõsiasi on see, et pikka aega on olnud võimul ametiühingute vaenulik valitsus, mille tõttu on kuhjunud vimm, aga laiemat tausta ei oska ma kommenteerida,» ütles Peterson.

Ta lisas, et streigi alustajad ehk Soome postitöötajad vaidlevad tegelikult sama asja pärast, millest räägivad Eesti postiljonid. «See on osa tehnoloogilisest üleminekust ning Soome valitsus peab nüüd otsustama, kuidas see sujuv üleminek peaks toimuma: kas ta laseb tingimusi alla või leiab finantseerimise. Eesti postiljonid on samas seisus, aga vahe on lihtsalt selles, et meie postiljonid ei ole streigivõimelised,» lisas Peterson.

Eesti postiljonid on samas seisus, aga vahe on lihtsalt selles, et meie postiljonid ei ole streigivõimelised.

Küsimusele, millised Eesti ametiühingud on streigivõimelised, tuletas Peterson vastuseks meelde 2004. aastal sõlmitud streigipakti meremeeste, pilootide, raudteelaste ja bussijuhtide vahel, millega liitusid hiljem medõed ja energeetikasektori töötajad. «See oli küll üks asi, mille raames streigivõimet kasvatati. Kõik streigipaktiga liitunud on tänaseks oma streigivõimekust tõestanud ja on nõustunud üksteisele samasugust tuge pakkuma nagu tehakse Soomes,» ütles Peterson.

Ametiühingute juht lisas, et Soome streigiga tulevad ka meie ametiühingutele meelde ajad, mil nad olid paktiga seotud. «Need asjad tulevad meelde ja valmiduse kasv järjest suureneb,» ütles ta. Küsimusele, millistes sektorites on ametiühingutest puudus, loetles Peterson vastuseks IT ja ehituse, aga ütles, et laias laastus on ühinguid vaja kõigis valdkondades, ka ajakirjanduses. «Meil on viimastel nädalatel olnud kohtumisi ehitajatega, kellel ametiühing praegu puudub. Me teame, et Soome ametiühingusse kuulub ligikaudu 2000 Eesti ehitajat, miks nad ei peaks siis kuuluma ka Eesti ametiühingusse,» ütles ta.

Soome streigi põhjustas postifirma töötüli

Soomes toimuva ulatusliku streigi põhjustas Soome postifirma otsus viia umbes 700 pakisorteerijat üle tütarfirmasse Posti Palvelut Oy, mis tähendaks omakorda, et nendele inimestele hakkaksid kehtima uued töötingimused ja muutuda võiks ka palk. Nende töökohad oleksid tööstusvaldkonna ametiühingu haldusalas, mitte posti- ja logistikavaldkonna ametiühingu PAU all nagu varem.

Eile õhtul teatas Soome riiklik lepitaja Vuokko Piekkala, et läbirääkimised pole tulemust toonud. See tähendas postitöötajate streigi ja seniste toetusstreikide jätkumist ning laienemist.

PAU streik algas juba 11. novembril ja see puudutab umbes 9000 töötajat. Möödunud nädalal liitusid toetuseks veel mitmed ametiühingud ja tänasest võeti kasutusele uued meetmed.

Praegu on postitöötajate streigi ja toetusstreikide lõpetamine plaanis 8. detsembril.

Tagasi üles