Rahandusministeerium tahab diislikütuse aktsiisimäära langetada

Martin Helme valitsuse pressikonverentsil. Foto: Tiina Oja

Rahandusministeerium teatas, et kaalub diislikütuse aktsiisimäära langetamise võimalusi, kuna Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring näitas, et sellega paraneks veoettevõtete konkurentsivõime.

«Diislikütuse aktsiisi tõstmise otsus oli lühinägelik: kasutati ära nafta maailmaturu hinna langust, kuid samas ei osatud või ei tahetud ette näha, et kütuse hind langeb ka mujal,» ütles rahandusminister Martin Helme pressiteate vahendusel. «Aktsiisitõusu tulemus oli see, et välismaised konkurendid hakkasid Eesti veoettevõtetelt üle võtma alguses rahvusvahelisi ja hiljem juba ka Eesti-siseseid vedusid. Seetõttu kavatsen uuringu andmete toel esitada kevadel riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel ettepaneku diislikütuse aktsiisimäära langetada.»

Eesti maanteetranspordi ettevõtete seas läbi viidud küsitluses selgus, et peamiste äritegevuse takistustena nähakse veohindade madalat taset ning mootorikütuse aktsiisimäärade liialt kõrget taset. Kui madalad veohinnad on tingitud Läti-Leedu ettevõtete sisenemisest Eesti turule ning valmistavad peamiselt probleeme väikeettevõtetele, siis kõrgete aktsiisimäärade takistavat mõju tõid enim esile suurettevõtted. Olulise piirava faktorina nähakse veel tihedat konkurentsi veondussektoris, seejuures ka teiste riikide vedajate ebaausat konkurentsi.

Takistavate tegurite pingereas järgnevad liialt kallis tööjõud, mis on teistest enam probleem suurematele ettevõtetele, ning liialt kõrged kütusehinnad maailmaturul. Samas nimetasid ettevõtted arvestataval määral, kuid vähem, tööjõu puudust. See on teravam probleem peamiselt rahvusvahelistele vedudele keskendunud ettevõtete jaoks.

Viimastel aastatel suurenenud teiste riikide sõidukite osakaal Eesti sisevedudel on maanteetranspordi ettevõtete hinnangul loonud ebaõiglase konkurentsipositsiooni. Seda ei ole riik ettevõtete hinnangul piisavalt kontrollinud ega pidurdanud. Eestist väiksema kulubaasi – näiteks soodsama hinnaga tööjõu, kütuse, kindlustuse – juures on lähiriikide Läti, Leedu ja Poola teenusepakkujate hulk suur ning see surub veosehindu alla ja Eesti ettevõtteid turult välja. 

Äritegevust takistava tegurina nimetas küsitlusele vastanud ettevõtetest liiga kõrgeid kütuseaktsiisi määrasid 86 protsenti. Kolmveerand vastanutest pidas diislikütuse aktsiisimäära langetamist potentsiaalselt tõhusaks äritegevust toetavaks meetmeks. Diislikütuse lõpptarbimisest Eestis 89 protsenti moodustab ettevõtete tarbimine, sellest omakorda kolmveerand on maanteetranspordi ettevõtete tarbimine. Eesti ettevõtete välismaal tangitud diislikütuse kogustest ostetakse praegu kolmandik Leedus ning veerand Lätis.

Kui Eestis vähendataks diislikütuse aktsiisimäära ja hind oleks Eestis ja Lätis samal tasemel, siis uuringu kohaselt muudaks valdav enamik Lätis tankivatest ettevõtetest oma tankimisotsuseid Eesti kasuks. Täielikult tooks tankimise Eestisse pigem väiksemad ettevõtted ning need, kellel on rohkem vedusid Eestis.

Kui diislikütuse aktsiisimäära langetada Läti tasemele, tangiks veoettevõtete autod uuringu järgi Lääne-Euroopa suunal teostatavate vedude jaoks diislikütust jätkuvalt eelkõige Leedus. Seetõttu toetaks tankimise Eestisse naasmise eesmärki paremini aktsiisimäära viimine Leedu tasemele.

Aktsiisimäära langetus vähendaks Eesti riigi maksutulu, kuna selle tõttu tasuksid lõpptarbijad iga liitri ostetud diislikütuse pealt vähem aktsiisi ja käibemaksu. Eestis tangitava kütuse odavnemise tõttu vabaneks finantsressurss, mida veoettevõtted saaksid uuringu kohaselt kasutada muude sisendite jaoks, näiteks palgatõusuks või uuema, säästlikuma ja keskkonnasõbralikuma autopargi soetamiseks ja mis toetaks maanteetranspordi ettevõtete konkurentsivõimet.

Diislikütuse aktsiisimäär on praegu Soomes 53 senti liitri kohta, Eestis 49,3 senti liitri kohta, Leedus 34,7 senti liitri kohta, Lätis tänavu 37,2 senti liitri kohta ja järgmisel aastal oodatavalt 41,4 senti liitri kohta.