Uuring: Eesti elanikud ei rakenda oma rahatarkuse teadmisi

Kuigi 92 protsenti uuringule vastanuist ei pea eelarve tegemist keeruliseks, koostab pere-eelarvet vaid 43 protsenti inimestest.

FOTO: Panthermedia / Irina Drazowa-Fischer

Eesti elanikel on suhteliselt palju infot ja rahaasjade vastutustundlikuks korraldamiseks ka piisavalt head teadmised, kuid need võiksid rohkem jõuda praktikasse pere rahanduslikku heaolu ja kindlustunnet suurendama, selgus rahandusministeeriumi tellitud rahatarkuse uuringust.

Uuring näitas, et 92 protsenti ei pea keeruliseks eelarve tegemist, kuid pere-eelarvet koostab alla poole ehk 43 protsenti inimestest ning nende arv suureneb väga aeglaselt. Samas märkis 63 protsenti uuringus osalejatest, et peab arvestust oma kulude ja tulude üle – varem seda uuritud ei ole.

Pikaajalisi planeerijaid ja investeerijaid, kes tegid plaane kauemaks kui aastaks, on vaid 12 protsenti elanikkonnast. Hästi saadakse aru inflatsioonist ning investeerimisriski olemusest. Teadmised on jäänud enamvähem samale tasemele võrreldes viie aasta taguste tulemusega, hoiakud pole samuti oluliselt muutunud ning käitumine on pisut teadlikum.

«Kogumise ja eelarvestamisega mitte tegelevate inimeste puhul on probleem eelkõige väike sissetulek, mida ei muuda mitte ainult eelarve pidamisega, vaid otsusega teha muudatusi oma sissetulekutes – minna ümberõppele või otsida uus töö,» ütles rahandusminister Martin Helme. «Samas arvestuse pidamine oma tulude ja kulude üle on vajalik lähtepunkt, et elada vastavalt oma võimalustele ning olla valmis ootamatuteks kulutusteks. Ja see on oluline igasuguse palgataseme juures.»

Ühel või teisel moel on säästmisega tegelenud 69 protsenti, samas 31 protsenti elanikest ei pane üldse raha kõrvale. See näitaja väheneb aastatega, kuid muutus on aeglane – 2015. aastal oli see 35 protsenti vastanutest. Endiselt on sagedasim säästmise viis raha kogumine jooksvale arvelduskontole, nii teeb 42 protsenti, millele järgneb sularaha hoiustamine 28 protsendiga. Investeerimisvõimalusi kasutatakse endiselt suhteliselt vähe, kokku vaid 13 protsenti elanikest, sealhulgas aktsiaid või osakuid omab neli protsenti. 

Peamise sissetulekuallika kaotamisel tuleks toime kuni üks kuu kolmandik ehk 27 protsenti elanikest, nende hulgas 10 protsenti saaks hakkama vähem kui ühe nädala. Võrreldes eelmise uuringu tulemustega jätkub suuremal hulgal inimestel reserve pikemaks ajaks, sealhulgas üle kolme kuu saaks hakkama 39 protsenti vastanutest. Olukorda, kus inimese jooksvad sissetulekud ei kata tema kulusid, on viimase 12 kuu jooksul ette tulnud pea kolmandikul elanikest ehk 31 protsendil.

Ligi pooled ehk 48 protsenti on oma pensionipõlve suhtes ebakindlad ega tea, kas saavad rahaliselt hakkama. Vaid 21 protsenti oli kindel või täiesti kindel, et pensionipõlveks on rahaasjad hästi planeeritud, nende hulgas 14 protsenti polnud sellist plaani olemaski. Teavet nii pensioni kui muude finantsteemade kohta saadakse peamiselt sõpradelt-tuttavatelt ja pangakontorist või teenusepakkujate juurest, nii ütles vastavalt 34 ja 33 protsenti.

«Praegu on toimumas suured muudatused pensioni kogumises, seega on õige aeg planeerida pikaaegset rahakogumist,» ütles Helme. «Soovitan üle vaadata oma sissetulekud, väljaminekud ja pensionikonto seis ning tutvuda erinevate võimalustega kogumiseks ja investeerimiseks. Iga tulevikku vaatav inimene peaks põhjalikult läbi mõtlema, milliseid valikuid ta teeb, kuidas kogub vajalikku infot ja kui palju kasutab ekspertide abi oma säästude kogumiseks.»

Eesti elanikud ise näevad vajadust oma rahatarkuse parandamisel. Oma teadmiste taset rahaasjus hindab kõrgeks 17 protsenti elanikest. Keskmiseks hindab selle 60 protsenti ning madalaks 20 protsenti. Keskmisest kõrgemaks peavad oma taset nooremad, kõrgharidusega inimesed, ettevõtjad, suurema sissetulekuga ja Tallinnas elavad inimesed. 

Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch tõi esile, et uuringuga täiustati finantskirjaoskuse hindamise metoodikat, et saada paremini aru elanike rahaliste otsuste ja käitumise tagamaadest. Selleks koguti infot ja analüüsiti lisaks varasemates uuringutes kasutatud küsimustele ka inimeste rahanduslikku heaolu, finantskeskkonna usaldusväärsust, suhtumist krüptovaluutadesse ja interneti kasutamist finantsotsuste tegemisel.

«Tulemuste põhjal kaardistasime elanike rahatarkuse taseme, et tõenduspõhiselt paremini panustada Eesti elanike rahatarkuse teadmiste tõstmisse ning käitumismustrite muutmisesse,» lisas Kirch. «Saadud teadmiste põhjal saame rohkem keskenduda konkreetsete sihtgruppide murekohtadele ja teemadele nende kanalite kaudu, mida nad jälgivad.»

Turu-uuringute AS viis juunis läbi uuringu, et kaardistada Eesti elanike teadmised, hoiakud ja käitumine rahaasjades ning nende muutused võrreldes varasemate  sarnaste uuringute tulemustega ja suurimad probleemkohad. Uuring viidi läbi rahandusministeeriumi algatusel ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning rahandusministeeriumi eelarvest.

Uuringu aluseks oli Majanduskoostöö ja Arenguorganisatsiooni (OECD) koostatud rahvusvaheline küsimustik, mida on täiendatud metoodikaarenduse osas ning Eestit puudutavate küsimustega. Üleriigilise avaliku arvamuse küsitlus viidi läbi selle aasta juunis, kus suulise intervjuu vormis tahvelarvutite abil küsitleti 1005 inimest vanuses 18–80 eluaastat. Uuringu tulemusi võrreldakse varasemate aastate 2010, 2012 ja 2015 tulemustega selles osas, kus võrdlusi teostada saab. Lisaks kasutatakse tulemusi nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt võrdluses teiste riikidega OECD poolt. Eesti tulemused võrdluses teiste OECD riikidega selguvad 2021. aasta alguseks.

Uuringu kulust pool rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi riigi teadus- ja arendustegevuse toetamise (RITA) programmi tegevuse «Teadmispõhise poliitika kujundamine» raames. Programmi tegevust vahendab Eesti Teadusagentuur.

Tagasi üles