Prokuratuur: Swedbanki seosed oligarhidega olid teada
Läbivalt ja oluliselt täiendatud!

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern

FOTO: Erik Tikan

Postimehes ja Rootsi ringhäälingus esitatud kahtlustused Swedbanki suhtes olid Eesti riigiprokuratuurile teada, kuid kriminaalmenetluse huvides ei ole võimalik neid täpsemalt kommenteerida.

Eilne Postimees kirjutas, et Venemaa suurärimees ja endine minister Mihhail Abõzov liigutas Swedbanki Eesti haru kaudu ja eestlasest kliendihalduri abiga offshore-firmade rägastikus sadu miljoneid dollareid. 

Lühikese aja jooksul tõi oligarh Abõzov Swedbanki endaga seotud 70 offshore-kontod, kuhu kokku liikus raha 860 miljoni USA dollari väärtuses. Kontodelt välja läks 770 miljonit dollarit ja ülekandeid tehti kokku enam kui 3300. Venemaa valitsuse ministrina oli Abõzovil aga tegelikult keelatud äritegevuses osaleda.

Swedbank Eesti ei soostunud juhtumi kohta ühelegi küsimusele vastama, viidates pooleli olevatele menetlustele nii Eestis kui ka Rootsis. 

Rootsi Televisioon (SVT) aga kirjeldas oma uurivas saates, kuidas Vene relvatootja Kalašnikov Groupi osanik Vene oligarh Iskander Mahmudov saatis Swedbanki abil ligi miljon eurot Kalašnikov USA omanikule, kuigi esimene oli USA ja Euroopa Liidu sanktsioonide all.

Venemaa Kalašnikov lisati sanktsioneeritud ettevõtete nimekirja pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal. Samas USAs asuv Kalašnikovi firma ei ole nimekirja lisatud.

Swedbanki teatel oli pank informatsioonist teadlik ning see on jätkuvalt uurimise all.

Tänavu suvel Swedbanki asjus kriminaalmenetlust alustanud riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Taavi Pern jäi napisõnaliseks, kuid kinnitas Postimehele, et asjaolud, mis olid eilses artiklis, on prokuratuurile teada. «Me uurime erinevaid võimalikke kuritegusid erinevate uurimisasutustega. Kuid kriminaalmenetluse huvides ei ole võimalik täpsemat infot anda,» ütles Pern.

Tänavu juulis algatati Swedbanki suhtes kriminaalmenetlus, et uurida aastail 2011–2017 toime pandud võimalikku rahapesu ning võimalikku valeandmete esitamist finantsjärelevalvele. Praeguse info alusel võidi Eestit kasutada rahapesuskeemis transiitriigina.

Riigiprokurör Sigrid Nurme rääkis oktoobri lõpus, et Swedbanki tehingute uurimisel tehakse nii rahvusvahelist kui ka riigisisest koostööd. «Uurimisasutused on siiani teinud tööd massandmetega, edastanud õigusabitaotlusi teistesse riikidesse ning teinud tihedat koostööd finantsinspektsiooniga,» lisas Nurm. Praeguses menetluse etapis ei ole kellelegi kuriteokahtlust esitatud.

Esmaspäeval teatas finantsinspektsioon, et avastas Swedbanki väärteomenetluses kuriteo tunnuseid, mistõttu otsustati menetlus lõpetada riigiprokuratuuri algatatud kriminaalmenetluse kasuks, et vältida võimalikku topeltkaristuse riski.

Finantsinspektsioon alustas väärteomenetlust 28. oktoobril, et kontrollida Swedbankis tehtud finantsjärelevalvemenetluse käigus ilmnenud rahapesu tõkestamise väärtegude tunnuseid, teatas järelevalveamet. Kuna kontrolli käigus ilmnesid ka kuriteo tunnused, siis otsustas finantsinspektsioon loobuda väärteomenetlusest kriminaalmenetluse kasuks. Samas teeb inspektsioon riigiprokuratuuriga koostööd, et kriminaalmenetlus saaks jätkuda.

Tagasi üles