Parem hilja kui mitte kunagi: Eesti pangad saavad tulevikus hiigeltrahvid

Praegu saab pankadele teha vaid väikesi trahve.

FOTO: Mike Espenhain/PantherMedia / Mike Espenhain

Kui seni on Eesti panku ähvardanud trahvid kümnetes tuhandetes eurodes, siis tulevikus võivad need küündida kümnete miljoniteni. 

Nimelt, kolmapäeval läbis riigikogus esimese lugemise karistusseadustiku muutmise eelnõu, mille jõustumisel tekib võimalus määrata peamiselt finantssektori ja andmekaitse vallas toime pandud rikkumiste eest senisest oluliselt kõrgemaid rahatrahve.

«Muudatus on väga tähtis just rahapesu vastases võitluses ja loob seadusandliku eelduse finantsvaldkonnas trahvide oluliseks tõstmiseks, kui näiteks krediidiasutus ei täida pangandussektoris kehtestatud nõudeid või ei kontrolli oma klientide tausta rahapesu tõkestamiseks,» ütles justiitsminister Raivo Aeg eelnõu riigikogule tutvustades.

Rikkumise toimepanijale võib tulevikus määrata rahatrahvi kuni 20 miljonit eurot või kuni kolmekordse kasu ulatuses, mis teeniti väärteoga. Juriidilisele isikule on võimalik määrata trahvi ka kuni 15 protsenti tema käibest.

Nõue kehtestada teatud sektorites väärtegude eest senisest kõrgemad rahatrahvi ülemmäärad tuleb Euroopa Liidu õigusest. Eelnõuga nähakse ette õiguslik raamistik selliste rahatrahvide kehtestamiseks. Konkreetsed väärteokoosseisud ja karistused pannakse paika eraldi eelnõuga.

Samal ajal pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaega 15 päevalt 45-le. «Trahvide tasumiseks peaks olema inimesel mõistlik tähtaeg. Praegu on see liiga lühike ja seetõttu ei pruugi palgapäev tähtaja sisse jääda.  See omakorda tähendab, et trahvi võib olla raskem või isegi võimatu tähajaks tasuda ja trahv peab minema kohtutäituri kätte sundtäitmisele,» märkis Aeg.

Samuti on eelnõuga kavas soosida senisest enam rahatrahvi ositi tasumise võimalust. See on ka praegu olemas, kuid kõik menetlusalused ei ole sellest teadlikud ja seetõttu ei osata sellele ka tähelepanu pöörata. Edaspidi peab asutus nagu näiteks politsei- ja piirvalveamet, finantsinspektsioon või andmekaitseinspektsioon inimest trahvi tegemisel sellest võimalusest teavitama.

Lisaks tõstetakse eelnõu kohaselt juriidilisele isikule kuriteo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäära 16 miljonilt eurolt 40 miljoni euroni. Loobutakse põhimõttest, et käibe põhjal arvutatud rahaline karistus ei tohi olla suurem seaduses fikseeritud ülemmäärast.

Samu muudatusi kavandati riigikogu eelmise koosseisu ajal, kuid need langesid riigikogu koosseisu lõppemise tõttu menetlusest välja. Eelnõu jõustumise ajaks on kavandatud 2020. aasta 1. juuli.

Tagasi üles