Kümnendi suurima reformi ootuses: pangad nuputavad uut toodet

Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise reform mõjutab meid kõiki.

FOTO: Sille Annuk

SEB, LHV, Luminori ja Swedbanki esindajate sõnul pingutavad pangad pensioni investeerimiskonto kiire turule toomise nimel ning pankade tegevusetuse taha asi seisma ei jää. Teine pensionisammas muutub vabatahtlikuks 2021. aastal.

«Arvestades tulevaste muudatustega pensionimaastikul, on loogiline, et kõik osapooled, kaasa arvatud pangad, on huvitatud pensioni investeerimiskonto seadusandliku raamistiku paikasaamisest nii vara kui võimalik,» ütles SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin BNSile.

Tema sõnul on pensioni investeerimiskonto teenuse eesmärk pakkuda teisest sambast väljuvatele klientidele alternatiivset võimalust. «Kui avaldusi hakatakse vastu võtma juba juulis 2020, siis samal ajal peaks olema loodud võimalused avada pensioni investeerimiskonto. Tegelik investeerimine algab siiski alles 2021. aastal,» märkis Schamardin.

Ta lisas, et on isiklikult osalenud rahandusministeeriumi eestvedamisel kokkukutsutud pensioni investeerimiskonto loomise töögrupis, ja kinnitas, et õhkkond on seal töine. «Osapooltel on selge nägemus, kuidas pensioni investeerimiskonto teenust pakkuda ning pankade taha asi seisma ei jää,» ütles SEB Varahalduse äriarendusjuht.

Ka Luminori investeerimistoodete tootejuht Tõnis Nõmmik rääkis BNSile, et pensioni investeerimiskonto pakkumise võimalus ei jää kindlasti pankade valmiduse taha seda teenust pakkuda.

«Huvi on kõikidel suurematel pankadel olemas. Ainukeseks piduriks võib olla lühike ajaaken seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel. Praegu on pensionireformi seadus eelnõu tasemel ning lõplikud reeglid saavad meile selgeks seaduse vastuvõtmisel,» märkis ta.

Nõmmik ütles, et kui pankadel on olemas teadmised lõplike nõuete ja tingimuste kohta, mis seadusesse pannakse, siis vastavalt sellele saavad nad ka oma süsteemid tööle panna. «Pangad teevad täna kõik selleks, et asjad laabuksid sujuvalt,» kinnitas ta.

LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum ütles BNSile samuti, et pankadel on uue toote pakkumise vastu huvi olemas. «Kui pangad saavad mõistliku etteteatamisega konkreetse info selle kohta, millised on lõplikud regulatiivsed nõuded ja tehnilised lahendused pensionikeskuse poolt, siis saavad nad oma arendused tähtajaks valmis,» ütles ta.

Rum nentis, et kui regulatsioon ja tehnoloogilised nõuded saavad aga paika alles järgmise aasta teises pooles, siis on pea võimatu lahendused tähtajaks valmis arendada. Ta tõi ka välja, et võtmetähtsusega on hoopiski pensionikeskuse ja maksu- ja tolliameti arenduste tegemise kiirus, sest nendeta ei hakkaks süsteem tööle.

«Kui pensioni investeerimiskonto jõustub ülejäänud pensionireformist hiljem, võib inimestel jääda ekslik mulje, et valikuvõimalusi on vähem ja investeerimiseks tuleb kõigepealt teisest sambast raha välja võtta. Siis ei saa aga kümne aasta jooksul uuesti teise sambasse raha koguma hakata,» lisas LHV kommunikatsioonijuht.

Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik kinnitas BNSile, et pankadel on soov huvilistele pensioni investeerimiskontot pakkuda kindlasti olemas. Temagi sõnul ei saa uut liiki konto arendamistöödega alustada aga enne, kui on selgunud kõik vajalikud nõuded ja detailid.

«Võimalus läbi pensioni investeerimiskonto kogumist jätkata on küll eelnõusse lisatud, kuid pigem on see täna veel üldinformatiivses vormis ja palju olulisi tehnilisi aspekte on katmata,» rääkis Peik.

Ta lisas, et Eesti Pangaliit juhtis ka rahandusministeeriumi tähelepanu asjaolule, et vajalike arenduste eelnõus toodud tähtajaks valmis saamiseks peavad kõik uue lahenduse loomiseks vajalikud detailid võimalikult kiiresti paika saama.

Rahandusminister Martin Helme rääkis neljapäevasel pressikonverentsil, et pensioni investeerimiskonto kasutamise võimalus võib tekkida ülejäänud pensionireformi rakendumisest hiljem.

Pensioni investeerimiskonto on Helme sõnul kogu seaduse kõige uuenduslikum osa, mille väljatöötamine on olnud üks ajamahukamaid ja vaevarikkamaid protsesse.

«Meie eeldus on see, et finantsinstitutsioonid on ise huvitatud sellest ja teevad omalt poolt pingutusi, et see hakkaks võimalikult kiiresti koos reformiga kohe tööle, aga me oleme arvestanud ka võimalusega, et investeerimiskonto rakendub ajaliselt hiljem kui ülejäänud sambareform,» märkis Helme, kelle sõnul sõltub pensioni investeerimiskonto rakendumine eelkõige turu pakutavatest võimalustest.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks kogumispensioni teise samba muudatused, millest tulenevalt muutub raha teise pensionisambasse kogumine vabatahtlikuks.

Inimesed, kes teises sambas kogumist jätkata soovivad, ei pea midagi tegema ja nende jaoks jätkub kõik vanaviisi. Muudatuste tulemusel muutub teise pensionisambaga liitumine ja lahkumine vabaks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale.

Kogumispensioni teisest sambast saavad soovijad lahkuda, lõpetades lihtsalt sissemaksete tegemise ja jättes seni kogutud raha pensionifondi edasi kasvama või võttes lõpetades nii sissemaksed kui ka võttes juba kogutud raha välja. Investeerimishuvilised saavad võimaluse oma teise samba vahendeid iseseisvalt isikliku pensioni investeerimiskonto kaudu edasi investeerida.

Tagasi üles