SEB tiriti samuti rahapesuskandaali
Aktsia kukkus 12,3%

SEB.

FOTO: Elmo Riig

Rootsi rahvusringhääling SVT laseb lähiajal eetrisse saate, kus räägitakse SEB võimalikust rahapesust Baltimaades, teatas pank reedel.

SEB aktsia kukkus reedel 12,6 protsenti ja sulgus 81,36 Rootsi krooni tasemel. Seega kaotas pank oma turuväärtusest ligi 2,5 miljardit eurot.

Panga teatel võttis uuriva ajakirjanduse saade «Uppdrag granskning» pangaga ühendust ja teatas, et kajastab lähiajal arvatavat rahapesu Baltimaades, millega olevat seotud ka SEB.

«SEB hindab hindab mis tahes informatsiooni, mida telesaates näidatakse, ja võrdleb seda SEB enda analüüside ja varasemate juhtumitega. SEB sai Sveriges Televisionilt küsimusi, kuid meil ei ole programmi sisu kohta rohkem infot,» teatas pank.

«Nagu iga teine pank, ei saa ka SEB garanteerida, et meid pole kasutatud või ei kasutata rahapesuks. Pidevalt ilmneb uusi väljakutseid ja riske. SEB rahapesuvastane ennetustöö ei saa lõppeda ega lõpegi,» lisas pank.

SEB Eesti kommunikatsiooni ja turunduse juht Silver Vohu lisas Postimehele, et Eesti üksusele on hetkel teada vaid see, et järgmises Rootsi telesaates räägitakse Baltimaade rahapesust, kus võidakse puudutada ka SEBd. 

«Midagi täpsemat teada ei ole, kuid läbipaistvuse huvides otsustas SEB turgudele antud info edastada,» põhjendas Vohu. Kas pangas toimub kriisikoosolek või kas Eesti juhid sõidavad Stockholmi aru andma, Vohu ei öelnud. 

Oktoobri lõpus selgus, et prokuratuur ja keskkriminaalpolitsei alustasid juba tänavu juulis Swedbanki suhtes kriminaalmenetluse, et uurida aastail 2011–2017 toime pandud võimalikku rahapesu ning võimalikku valeandmete esitamist finantsjärelevalvele.

Praeguse info alusel võidi Eestit kasutada rahapesuskeemis transiitriigina. Riigiprokurör Sigrid Nurme sõnul tehakse Swedbanki rahapesu uurimisel nii rahvusvahelist kui ka riigisisest koostööd. «Uurimisasutused on siiani teinud tööd massandmetega, edastanud õigusabitaotlusi teistesse riikidesse ning teinud tihedat koostööd finantsinspektsiooniga,» lisas Nurm. Praeguses menetluse etapis ei ole kellelegi kuriteokahtlust esitatud.

Fookuses ka Swedbank

Nädala eest intervjueeris «Uppdrag granskning» Swedbanki uut tegevjuhti Jens Henrikssoni. Swedbank teatas börsile, et saade on eetris 20. novembril ning intervjuu on järg kevadel kajastatud rahapesukahtlustustele.

Salvestuse ajal sai Swedbank uut infot, mille lubas lisada veebruaris alustatud panga sisejuurdlusesse. Raport avalikustatakse järgmise aasta alguses.

Perioodil 2012–2018 moodustas Swedbanki Balti üksustes mitteresidentide teenindamine kogu grupi kasumist vähem kui ühe protsendi.

Swedbanki teatel on nende ambitsioon olla avatud ja läbipaistev ning erinevate uurimiste käigust teavitatakse avalikkust kvartaliaruannetes.

Rahapesu andmebüroo: ilmselt pole puutumata ükski pank

Rahapesu andmebüroo (RAB) märkis oma aastaraamatus, et suuremal osal makseteenuseid pakkunud pankadest pole võimalik väita, et kahtlaste rahavoogude transiit pole nende asutust üldse puudutanud.

Samas ei tähenda sääraste seoste ilmnemine kahtlaste tehingutega automaatselt seda, et selles konkreetses pangas olid olulised või süsteemsed rahapesu tõkestamise probleemid, seisab RABi aastaraamatus.

«Arvestades, millised olid Eestit läbinud mitteresidentidega seotud kahtlaste rahavoogude mahud ning mis rolli Eesti finantssüsteemis ning teiste pankadega arveldamisel on täitnud näiteks rahapesu tõkestamise probleemide tõttu suletud Danske Banki Eesti filiaal, Versobank või mõni teine lähiregiooni pank, on ilmne, et suuremal osal makseteenuseid pakkunud pankadest ei ole võimalik väita, et kahtlaste rahavoogude transiit ei ole üldse nende asutust puudutanud,» märkis rahapesu andmebüroo.

Ajakirjanduses on viimase paari aasta jooksul avaldatud mitu teadet selle kohta, et krediidiasutused on saanud kahtlase sisuga makseid näiteks Danske Bankiga seotud kahtlustäratavatelt kontodelt. Danske juhtumi tõttu on tõusetunud küsimus panga vastutusest ja rollist kahtlaste tehingute tegemise võimaldamisel.

Finantsinspektsioon: SEB on luubi all

Finantsinspektsiooni teostab hetkel SEB Pangas kohapealset kontrolli, mis hõlmab panga organisatsiooni ülesehitust, selles rakendatavaid süsteeme ja kontrolle, mis peaksid kaasa aitama, et tuvastada rahapesu kahtlusega tehinguid.

«Samaaegselt on Rootsi finantsjärelevalve Finansinspektionen teostamas kontrolli SEB Rootsi üksuses. See tähendab, et Eesti ja Rootsi finantsjärelevalveasutused koordineerivad oma tegevust ning jagavad omavahel teavet ning hinnanguid. Kontroll on planeeritud lõpetada ja tulemused avaldada esialgsete plaanide kohaselt hiljemalt 2020. aasta esimestel kuudel,» teatas Finantsinspektsioon.

Finantsinspektsiooni üldise riskihinnangu kohaselt jääb valdav osa Eesti pankade vahendatud mitteresidentide riskantsematest tehingutest varasemasse aega.

«Näiteks mitteresidentide osakaal on Eesti pankade hoiustes alates 2014. aastast oluliselt langenud – 20 protsendilt ligikaudu 10 protsendini, seda eelkõige off-shore piirkondade arvelt ligi 8 protsendilt 0,4 protsendini,» märkis järelevalveamet.

Finantsjärelevalve hinnangul on Eesti panganduses mitteresidentide teenindamisega seotud riskid märkimisväärselt vähenenud – valdavat osa pangandusest kõrge rahapesu risk ei ohusta ning 2019. aastal keskendutakse teenuste osutamisel enamjaolt kohalikele (või sellega seost omavatele) äri- ja eraklientidele, valitsuse- ja mittetulundussektori teenindamisele.

Tagasi üles