Kaja Kallas: me ei saavuta ühtegi laiapindset muudatust läbi rõhumise ja keelamise

Reformierakonna sünnipäev. Pildil Kaja Kallas. Foto: Reformierakond.

Täna tähistab Reformierakond oma 25. aastapäeva. Erakonna esinaine Kaja Kallas tõi oma kõnes välja, et on vaja leida lahendusi keskkonna, ühistranspordi ja konkurentsivõime küsimustele. 

Neljapäeval tähistab Reformierakond oma 25. aastapäeva. Siim Kallas tõi erakonna tähtsamatest saavutustest välja kaks asja.

Postimees avaldab Reformierakonna esinaise kõne täismahus:

«Armsad erakonnakaaslased, head külalised!

Reformierakond saab täna 25-aastaseks. Selle 25 tegutsemisaasta jooksul on tehtud palju Eesti jaoks olulisi otsuseid ja ellu viidud Eesti elu paremaks tegevaid ideid. Teeme alustuseks suure aplausi Reformierakonna asutajaliikmetele ja kõigile neile, kel Reformierakonna arengus on oluline roll.

Selle aasta alguses ütlesin, et Eestil on valimistel ees valikud mineviku või tuleviku vahel ning selle vahel, kas me liigume edasi või vajume tagasi. Need sõnad on tänases päevas kahjuks osutunud üsna tabavaks. Kõik, kes arvasid, et Eesti on oma edu juba välja teeninud ja seda meilt miski võtta ei saa, on pidanud veenduma, et vaid ainult 7 kuuga saab pöörata väga palju pea peale. Ja paraku mitte paremuse suunas.

Täna on sünnipäev ja võiksin siin kõnes üles lugeda kõik head asjad, mida me oleme nende aastatega suutnud korda saata, aga sellisel juhul läheks see kõne üüratult pikaks. Meiega võib nõustuda või mitte, aga ühte etteheidet ei saa keegi meile teha. Eesti rahvuslike huvide kaitsmisel ei ole me kunagi teinud ühtegi kompromissi. Seda teed kavatseme ka jätkata.

Reformierakond on koos oma koalitsioonikaaslastega läbi erinevat valitsuste viinud Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse. Koos läksime üle eurole ja koos tulime välja rängast majanduskriisist ja pronksiööst. Koos oleme ehitanud jõukamat ja vabamat Eestit.

25 aastaga on aga maailm palju muutunud. Ja meie oleme muutunud koos maailmaga. Selle ajaga on tehnoloogia arenenud pöörase kiirusega. See on toonud kaasa uusi võimalusi, aga ka palju hirme ja ebakindlust. Demograafia on muutunud nii, et peame arvestama vananeva rahvastikuga. Nagu öeldud oleme Euroopa Liidus ja NATOs, kuid mõlemal organisatsioonil on omad mured. Reeglitel baseeruv maailmakord on löögi all.

Aga viimastel aastatel ja eriti viimastel kuudel on päevakorda kerkinud üks uus ja väga suur teema. Kellel on kodus lapsed või noored, teavad juba ammu, mis on see, mille pärast nemad päriselt muretsevad. Neile, kel lapsi pole, võin ma öelda, et see on mure meie keskkonna pärast.

Paha lugu on see, et kliimateemadele pole tegelikult head liberaalset lahendust. Liberaalne oleks justkui lasta majandusel toimida omasoodu, aga see ei pruugi olla jätkusuutlik inimeste ja elukeskkonna seisukohast. Kuuleme lihtsustatud üleskutseid, et kliimaeesmärgid nõuavad meilt hüvasti jätmist meie praeguste elumugavustega. Justkui inimesed peaksid täielikult loobuma autodest, toasoojast, reisimisest, lihasöömisest jne.

Loomulikult on vastutustundlik tarbimine õige suund. Aga ma olen veendunud, et me ei saavuta ühtegi laiapindset muudatust läbi rõhumise ja keelamise. Uute piirangute kehtestamise asemel peame hoopis investeerima tuleviku majandusse, mis võimaldab elukvaliteedi kasvu. Minu hinnangul võiks Eesti näha kliimaneutraalsuses võimalust, et tõsta meie majanduse konkurentsivõimet läbi puhta ja seega odavama energia, öelda lõplikult lahti põlevkivielektrist ja investeerida säästlikku transporti ja elukeskkonda. Eesti on olnud ajast ees arendades digiriiki. Selleks oli vaja julgeid otsuseid ja kiiret reageerimist meid ümbritsevas maailmas toimuvatele muutustele. Kujutage ette, kui Eesti oleks omal ajal e-riigi arendamisel jalgu lohistanud ja leidnud põhjendusi, miks seda mitte teha. Me oleksime siis täna palju vaesemad!

Kust peaksime alustama?

Meie murelaps on loomulikult Ida-Virumaa. Alustada tuleks sellest, et möönda – põlevkivisse jätkuv investeerimine pole mõistlik ja peame tegema pingutusi, et piirkonnas vajalikku tööstuspööret teha. Selle asemel, et investeerida 600 miljonit põlevkiviõli rafineerimistehase rajamisse, mis tulevikutrende vaadates saab olema pigem kulu kui tulu, tuleks see raha investeerida nii, et see tooks kaasa püsiva muutuse.

Ida-Virumaal on töökad inimesed, kel on väga spetsiifilised oskused. Ei ole mõeldav, et kaevurid õpivad üleöö IT-töötajateks. Küll aga on neid võimalik ümberõppe abil rakendada tööstussektoris laiemalt. Kuidas meelitada sinna investoreid? Miks mitte pakkuda riigi tuge selleks, et siia luua näiteks teatud tööstussektori treeningkeskuseid. Selliselt saaksid meie inimesed vajaliku väljaõppe ning potentsiaalsed investorid õpiksid meie inimesi ja keskkonda usaldama.

Kogu maailmas suureneb vajadus toodete ja teenuste järele, mis vähendavad süsnikuheidet. Ja see on kindlasti meie majanduse võimalus. Meie ettevõtted on tublid ja paindlikud, kui suudame riigina kiiresti reageerida.

Me teame, et Eesti ettevõtete üks põhiline takistus uutele arengusuundadele üleminekul on ligipääs kapitalile. Kui mitte teha põlevkiviõli investeeringut ja erastada Eesti Energia taastuvenergia osa, siis tuleks saadud raha suunata Eesti kliimafondi. Selle fondi põhiline eesmärk oleks tagada rahastus ettevõtetele ja ka avaliku sektori investeeringutele, mis viivad meid süsinikuneutraalsuse suunas või arendavad tooteid ja tehnoloogiaid, mis süsinikuheidet vähendavad.  

Kliimafondil võiks olla ka täiendav rahateenimise võimalus. Nimelt oleme näinud, et erinevad suured taastuvenergiaprojektid takerduvad planeeringufaasis. Kuivõrd need raskused on kõigile näha ja teada, siis peletab see investoreid eemale. Riik võiks võtta enda peale energiaparkide planeerimise ettevalmistamise ning baastaristu väljaarendamise. Kui riik suhtleb riigiga, võib tulemus tulla kiiremini ja investorile saaks enampakkumisele panna täispaketi: siia saab rajada näiteks sellise võimsusega tuule/päikesepargi. Väljaehitamine ja energiatootmine jääks erasektori ülesandeks. Erastamisel saadud vahendid läheksid omakorda tagasi kliimafondi uusi ideid toetama. Läbi tuleb mõelda ka see, et omavalitsused saaksid energiaparkide toimimisest oma eelarvesse tulu. Mõistagi on energeetikas oluline, et tootmisvõimsused ei sattuks riikide kätte, kes on Eesti suhtes vaenulikud ja seda peame me alati jälgima.

Meie käitumine on nii palju muutunud, et ilma elektrita me enam ei saa. Aga odavaim energia on endiselt säästetud energia. Väiksemad energiakulud ja nutikamad võrgud on parim võimalus hoida elektritarbimine kontrolli all. Eestil on selleks suurepärane võimalus, sest me oleme riik, kus kõik majapidamised on varustatud nutimõõdikutega (smart meters). Oluline on, et need seadmed oleksid targad mitte ainult tootjate, vaid ka tarbijate jaoks. Siin on võimalus meie digiettevõtele pakkuda tarbijatele teenuseid, mis võimaldavad neil oma energiakulu kontrollida ja säästa. 

Säästmaks õhku ja energiat, peame rääkima ka ühistranspordist. Ma usun eraettevõtlusesse ja sellesse, et kui kvaliteet tõuseb, siis inimesed teevad ka teisi valikuid. Ühistransporti ei pane kasutama mitte see, et see oleks tasuta, vaid see, et see on mugav.

Sel suvel pakkusid meil palju kõneainet elektritõukerattad. Iga uue asja kasutuselevõtuga kaasnevad vastakad emotsioonid ja ka praktilised probleemid. Ometi on mikromobiilsus tulnud selleks, et jääda. Seega tuleb linnaruumi vastavalt kaasajastada. Investeeringuid tuleks teha nii teede, laadimispunktide kui ka hoiustamise osas. Peame end harjutama mõttega, et tuleviku linnaruum on vähem autokeskne ja võimaldab erinevate transpordivahendite ristkasutust.

Kokkuvõtvalt: Reformierakond ei ole kunagi jäänud minevikku kinni, vaid vaadanud tulevikku ja meil on ideid, mida teha, et Eesti oleks puhtam ja jõukam!

Reformierakond on 25 aastat Eestit edasi viinud. Oleme langetanud otsuseid, mis on teinud Eestist eduka, demokraatliku ja kaasaegse riigi. Nüüd on käes jälle hetk, kus Eesti vajab julget suunanäitamist ja teotahet. Me oleme väike riik ja see on meie eelis, sest kui tahame, siis saame suuri asju teha ruttu ja tõhusalt. Kliimapoliitika on järgmiste suurte muutuste käivitaja. Haarame härjal sarvist nii nagu siis, kui otsustasime üles ehitada e-riigi. Liigume edasi ja investeerime Eesti konkurentsivõimesse läbi uute ettevõtlusvõimaluste, läbi puhta energia, läbi toimiva ühistranspordi, läbi säästlike kodude, läbi mitmekesiste liiklemisvõimaluste. Parem tulevik on meie teha!»