Riigi vastu tõusnud muusikud pidid suurtest miljonitest suu puhtaks pühkima

Trummar Kaspar Kalluste (vasakult), advokaat Priit Lätt ja muusik Tanel Padar läksid riigilt kümneid miljoneid nõudma, kuid said vaid pisku.

FOTO: LIIS TREIMANN / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Tallinna halduskohus mõistis riigilt autorite ühendustele kokku 816 559 eurot aastatel 2014–2018 varalise kahju ehk saamata jäänud hüvitisena. Ühendused ise nõudsid kohtu kaudu 48,5 miljonit eurot.

Riik peab niinimetatud tühja kasseti tasu kohtuasjas väljamõistetud summa hüvitama Eesti Autorite Ühingule, Eesti Fonogrammi-tootjate Ühingule, MTÜ-le Eesti Esitajate Liit, MTÜ-le Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, MTÜ-le Eesti Lavastuskunstnike Liit ning Eesti Näitlejate Liidule.

Summa puudutab perioodi 2014–2018 ehk on jagunenud viie aasta peale ning see teeb sisuliselt hüvitiseks umbes 163 000 eurot aasta eest. Samas leidis kohus, et lisaks kahjuhüvitisele ei ole viivise väljamõistmine antud juhul põhjendatud.

Autorite ühendused soovisid valitsuselt 2006. aasta 17. jaanuari määruse alusel aastatel 2014–2018 tekitatud varalise kahju ehk saamata jäänud hüvitisena 48 524 441 eurot ning viiviseid.

Varasemast on olemas juba kohtulahend sarnases asjas, kus kohus mõistis osalt samadele ühendustele välja hüvitise aastate 2010–2013 eest.

Riigikohus pidas toonases haldusasjas ilmselgeks, et autoritel oli aastatel 2010–2013 vähemalt osa tulust jäänud saamata just määruse täiendamata jätmise ehk direktiivi rikkumise tõttu.

Ühendused soovivadki infoühiskonna direktiivi Eesti õiguskorda ebakohase ülevõtmisega tekitatud kahju hüvitamist, mis seisneb kaebuse kohaselt selles, et õiguste omajatel on jäänud aastatel 2014–2018 saamata infoühiskonna direktiivi ja autoriõiguse seaduses sätestatud õiglane hüvitis.

Halduskohtu hinnangul sai võrdluses varasema analoogse kohtuasjaga eeldada, et kahju on tekkinud ning vaidlus seisnes kahju suuruses. Kohus hindas kahju suuruse tuletamisel muuhulgas tarbimisharjumusi ning uuringuid ning seadmetelt arvestatud tasumäärasid.

Kaebajate hinnangul oleksid pidanud määruses sisalduma lisaks olemasolevatele seadmetele ka tahvelarvutid, sülearvutid, lauaarvutid, kõvakettad (HDD ja SSD), CD ja DVD-kirjutajad, mis on ühildatud arvutiga, mobiiltelefonid, MP3/MP4 (laserlugemis seadmega pleier) ja muud audio- või meediapleierid ning DVD, HD-DVD, BD-salvestajad, välised kõvakettad, USB-mälupulgad, videotuunerid kõvakettaga, salvestavad digiboksid, kõvakettaga SAT-vastuvõtjad ja nutitelerid.

Kohus märkis, et need kõik seadmed saavad olla tehniliselt salvestusseadmed ja/või -kandjad, kuid kohtu hinnangul on mõistlik asuda seisukohale, et määruse tähenduses on salvestusseadmete ja/või -kandjatena põhjendatud käsitada seadmeid, mida kasutab muusikast ja audiovisuaalsest sisust koopiate tegemiseks umbes 10 protsenti tarbijatest. Seega määruse loetellu oleks olnud perioodil 2014–2018 põhjendatud lisada süle-, laua- ja tahvelarvutid (nendes sisalduvad kõvakettad), mobiil- ja nutitelefonid, USB-mälupulgad, arvutivälised kõvakettad, MP3- või MP4- ja muud audio- või meediapleierid, DVD, HD-DVD ja BD-salvestajad ning arvutiga ühildatud CD ja DVD-kirjutajad. Teisi seadmeid ei ole kohtu hinnangul põhjendatud loetellu lisada.

«Käesoleval juhul on samas oluline, et niinimetatud tühja kasseti tasu süsteemi võib pidada nii ELis kui ka Eestis üheks vastuolulisemaks õiguslikuks regulatsiooniks, mille ühtlustamine ELi tasemel pole õnnestunud, ning mille rakendamine liikmesriigi tasandil sisaldab väga laia kaalutlusruumi. Sellele viitab ainuüksi käesoleva vaidluse mastaap: vastustaja on seisukohal, et perioodil 2014–2018 saaks iga-aastane põhjendatud hüvitis olla suurusjärgus kuni 58 000 eurot aastas ning kaebajad omakorda leiavad, et hüvitis peaks olema suurusjärgus 9,7 miljonit eurot aastas, millele lisandub viivis umbes kaheksa protsenti aastas,» märkis kohus.

Justiitsminister on 2018. aasta lõpus hinnanud õiglase hüvitise summaks tulevikus kaks miljonit eurot aastas.

Vaatamata varasemale jõustunud kohtuvaidlusele ei ole valitsus määruses sisalduvat loetelu kaasajastanud tänaseni.

Tagasi üles