Alkopöörde mõju: alkoholiaktsiis laekub endiselt mühinal

Alkoholi ostetakse Eestist suuremates kogustest võrreldes mullusega.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Septembris tasuti maksu- ja tolliametile 654,2 miljonit eurot maksutulu, mida on 8,9 protsenti rohkem kui möödunud aasta samal kuul, seejuures tasuti alkoholiaktsiisi 18 miljonit eurot ehk 10,7 protsenti rohkem kui aasta varem.

Üheksa kuuga tasuti makse aga 6,2 protsenti rohkem kui mullu samal ajal ning aastaks kavandatust täideti 73,5 protsenti, teatas rahandusministeerium.

Käibemaksu tasumise kasv kiirenes septembris eelmise kuuga võrreldes. Käibemaksu tasuti septembris 7,4 protsenti rohkem kui 2018. aasta samal kuul. Tegevusaladest panustasid septembris käibemaksu tasumise kasvu enim taime- ja loomakasvatus ning mootorsõidukite müük, kus tasumine kasvas mullusega võrreldes vastavalt 189 protsendi ja 17 protsenti.

Aastases võrdluses on käibemaksu tasumine kahanenud enim ehituses, mis tuleneb peamiselt rajatiste ehitusmahtude ja müügi vähenemisest. Üheksa kuuga kokku on käibemaksutulu 6,1 protsenti suurem kui eelmise aasta samal ajal.

Aktsiiside tulu kokku on üheksa kuuga kasvanud 7,1 protsenti võrreldes möödunud aastaga. Aktsiisitulu kasvu veab tubakaaktsiis, mida tasuti septembri eest 11,8 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Tubakaaktsiisi tasumise kasvu taga on peamiselt salaturu vähenemine ning sigarettide aktsiisi 10-protsendiline tõus jaanuaris.

Alkoholiaktsiisi tasuti septembri eest 10,7 protsenti rohkem kui aasta tagasi, kuid üheksa kuu eest kokku on tasutud 2,3 protsenti vähem kui aasta varem eelkõige tänavu aasta esimese poole väiksema tulu tõttu. Järgmistel kuudel alkoholiaktsiisi tulu vahe võrreldes eelmise aastaga tõenäoliselt väheneb juuli alguses jõustunud aktsiisilangetuse mõjul.

Füüsilise isiku tulumaksu kasv ulatus septembris 26,5 protsendini, mis tuleneb osaliselt sellest, et maksuvaba tulu on eelmise aasta tasemel ja palgakasv viib inimesed madalama maksuvaba tulu piirkonda.

Samuti suurendab laekumist 7-protsendiline tulumaks residendist füüsiliste isikute dividendidelt, mida  septembris laekus 500 000 eurot. Ka sotsiaalmaksu tasumist toetas septembris 8 protsendile aeglustunud, kuid jätkuvalt kiire palgakasv.

Hõive kasvas septembris 1,3 protsenti ja püsib ajaloolisel kõrgtasemel. See tähendab vaba tööjõu jätkuvat nappust, mis avaldab survet palkade kasvuks.

Septembris vähenes juriidilise isiku tulumaksu laekumine 0,8 protsenti, mis tulenes krediidiasutuste avansilise tulumaksu vähenemisest 1,5 miljoni euro võrra võrreldes mullu septembriga. Üheksa kuu laekumine kokku oli 8,4 protsenti väiksem kui aasta varem.

Laekumist vähendab regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär, mida on aasta algusest deklareeritud 65 miljoni euro ulatuses. Lisaks on krediidiasutustel õigus arvata tulumaksust maha eelmisel aastal tasutud avansiline tulumaks.

Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud dividendidelt. Üheksa kuuga on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 9,3 miljonit eurot.

Septembri lõpuks ulatus valitsussektori eelarve ülejääk 0,02 protsendini SKTst ehk 6 miljoni euroni. Keskvalitsuse positsioon oli puudujäägis 105 miljoni euroga, mida muuhulgas põhjustasid tavapärasest suuremad tulumaksu tagastused.

Selle aasta positsioon aasta lõpus oodatavalt paraneb, kuna positsiooniarvestusse jõuab aastase viitajaga sisse süsinikdioksiidi kvoodi müügist 2018. aastal laekunud tulu. Samuti on käibemaksu laekumiste oodatav kasv kiirem kui möödunud aasta lõpul.

Tagasi üles