Ökonomist: ekspordi kahanemine ei tähenda veel kriisi

Kaspar Oja

FOTO: Internet

Majandusekspert ja keskpanga ökonomist Kaspar Oja ei rutta Eesti kaubaekspordi mahtude langust kriisiendena tõlgendama. 

Esmaspäeval teatas statistikaamet, et kaupade eksport vähenes septembris võrreldes 2018. aasta sama ajaga 3 protsenti, kusjuures kaubavahetuse puudujääk süvenes aastaga 73 miljoni võrra. 

Oja ärgitab aga tähelepanu pöörama eeskätt tööstussektori ekspordimahtudele. Tööstussektori ettevõtete eksport on oluliselt kitsam näitaja kui kogu kaubaeksport, ent selle ekspordikategooria seos Eesti makromajandusega on tema sõnul tugevam. «Ehk see on see, mis loeb lõpuks SKT ja elatustaseme jaoks,» selgitas Oja sotsiaalmeedia vahendusel.

Kaubaekspordi kogunäitaja koostamisel võetakse arvesse ka palju sellist kaupa, mille seos kohaliku majandusega pole kuigi tugev. Eestis toimub enne eksporti ainult kauba ümberpakkimine, mis moodustab toote hinnast vaid väikese osa. Tööstussektoris on tema sõnul sellist nii-öelda ümberpakkimist vähem kui koguekspordis. 

Ta toob välja, et tööstussektori selle aasta esimese 9 kuu eksport on kasvanud enam kui eelmistel aastatel ning juulis, augustis ja septembris jätkus tööstussektori ekspordi kasv samuti tugevalt. 

Lisaks tööstussektori ekspordile ja väliskaubandusstatistikale suunab ta pilgu ka juuli ja augusti maksebilansi andmetele, kuhu ei ole sisse arvatud väga madala kohaliku lisandväärtuse osakaaluga kaupade eksporti. Ka nendest näitajatest selgub, et suvekuudel kaupade ja samuti teenuste eksport kasvas.

«See on tõsi, et maailmakaubandus on jahenenud ja Eesti ettevõtete ootused tulevase kasvu osas on madalad, kuid kuised andmed näitavad siiski, et seni on ettevõtted sellele kõigele küllaltki hästi vastu pidanud,» nentis Oja kokkuvõttes. 

Tagasi üles