Pensionireformist: kas soomlased on orjad ja rootslased lollid?

Romet Enok

FOTO: Sander Ilvest

Miks oli eelmise majanduskriisi ajal nii paljudel eestlastel võimalik leida tööd Soomes? Paljuski seetõttu, et Soome ettevõtete seljataga seisavad sealsed pensionifondid, kirjutas LHV pensionifondide fondijuht Romet Enok finantsportaalis.

Tulemuseks on tema hinnangul stabiilsus, pikem vaade arengus ja kõrgemad palgad. See osa pensionifondide tähtsusest ühiskonnale jääb Eestis praegu tähelepanuta.

«Pensionifondide mõte on raha kasvatada, et saaksime suuremaid pensione. Fondidesse kogutav raha aga aitab kogujate elujärge parandada ka juba nüüd – investeerimine kohalikesse ettevõtetesse loob töökohti, tõstab palku ja kasvatab majandust. See tähendab omakorda rohkem maksutulu riigile ja võimalusi pensione tõsta,» kirjutas Enok.

«Kui investeeriksime oma maale sama palju, kui seda teevad Soome pensionifondid, võiksid kohalikud rahapaigutused peagi ulatuda 2 miljardi euroni. Soome ja Rootsi pensionifondid rahastavad oma riigi ettevõtete arengut juba aastakümneid. Ligi poole Hiiumaa suuruse tüki Eesti metsa kokku ostnud Tornator kuulub suures osas Soome pensionifondidele. Selliselt parandavad soomlased oma metsatööstuse varustatust toorainega,» tõi Enok näite. 

Eestis tahetakse aga kohaliku kapitali areng järsult läbi lõigata. «Tõenäoliselt ostavad järgmise kriisi ajal Soome ja Rootsi ettevõtted taas ära Eesti parimad ärid, kasutades selleks sealsete pensionifondide tuge. Kõrgema palgaga töökohad jäävad välismaale ja eestlastele jääb rõõm rügada kasumi teenimiseks välismaa ettevõtetele. Seda kasumit kasutatakse välismaal aga kõrgete pensionite maksmiseks. Pole siis ime, et muudatuse taganttõukajad kardavad Eesti fondide lõhkumise mõjude ausat analüüsi nagu tuld,» kirjutas Enok.

Pikemalt LHV finantsportaalist.

Tagasi üles