Tuuleparkidele tehakse tee vabaks: riik ostab uue radari

Virtsu tuulepark.

FOTO: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Valitsus otsustas tänasel kabinetiistungil teha vajalikud investeeringud Kirde-Eesti õhuseirevõimekuse parandamiseks, et Virumaale saaks kõrgusepiiranguta tuuleparke rajada.

Hetkel on Kirde-Eestis kehtestatud tuulikute suhtes kõrguspiirangud, sest kõrged tuulikud häirivad riigikaitseks kasutatavate seadmete toimimist. Valitsus otsustas tänasel kabinetiistungil, et riigikaitse ja kliima eesmärkide saavutamine ei tohi üksteist takistada, vaid on vajalik teha lisainvesteeringuid mõlema eesmärgi täitmise tagamiseks.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul peab riik võimaldama edaspidi kõrgemate tuuleparkide ehitamist, et vähendada energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja täita riigi energia- ja kliimapoliitika võetud eesmärke. «Valitsus näeb, et peame investeerima rohelisemasse tulevikku ning tänane otsus ei edenda ainult meie tuuleparke, vaid ka riigikaitse võimet,» märkis Aas.

Tänane valitsuse otsus tähendab, et kaitseministeerium saab alustada vajalikke ettevalmistustöid täiendavate õhuseireradarite ja muude lisaseadmete hankimiseks. Pärast investeeringute teostamist vabanevad osad Kirde-Eesti alad kõrgusepiirangutest. Esialgse plaani kohaselt saavad vajalikud investeeringud tehtud 2024. aasta jooksul.   

Kaks radarit - ligi 100 miljonit eurot

Postimees kirjutas oktoobris, et valitsus kaalus kahe lisaradari ostmist, kuna praegu takistaksid tuulikud mitmes paigas radarite tööd ja seega on mitmele arendusele pidurit tõmmatud. Tuuleettevõtjad on probleemile aastaid lahendust nõudnud. Näiteks käib samal põhjusel vaidlus vendade Andres ja Oleg Sõnajal Aidu tuulepargi üle. 

«Ei ole turul olemas radarikindlat tuuletehnoloogiat ega tuulikukindlat radarit,» märkis kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu toona riigikogus avalikul koosolekul. Oidsalu sõnul oli arutelu all kahe uue radari ostmine ning üks radar koos selle juurde käiva taristu- ja sidelahendustega maksab umbes 30 miljonit eurot. Radari elutsükkel on 25 aastat, mistõttu tuleb arvestada ka käituskulusid.

«Lisaks on radarite puhul elutsükli keskel nõutav mid-life upgrade, mis maksab tänastes hindades 12 miljonit eurot,» lisas Oidsalu. Koos käituskuludega lisab see radari hinnalipikule veel 22 miljonit eurot. Niisiis läheb üks radar kogu selle elutsüklit arvestades maksma umbes 52 miljonit eurot.

Radariprobleemi lahenedes avaneksid tuuleparkide rajajatele mitmed siiani suletud piirkonnad: Ida-Virumaa, Põhja-Eesti, Lääne-Eesti. See tähendab põhimõtteliselt kogu Eesti rannikuala.

Ühtlasi otsustas valitsus, et edaspidi pööratakse merealadele looduskaitsealade planeerimisel ka tähelepanu sellise tegevuse mõjule meretuuleparkide rajamisele. Näiteks kaalutakse, kas meretuulepark ja looduskaitseala võiksid koos eksisteerida või on võimalik leida looduskaitse eesmärkide saavutamiseks ka alternatiivseid asukohti, mis asuvad väljaspool tuuleenergia tootmiseks sobilikke merealasid.

Tagasi üles