Eesti ehitushiiu ootamatu kukkumine
Konkurent kasumis!

Merko Ehituse ehitusplats.

FOTO: Erik Prozes

Eesti ehituse lipulaeva Merko kasum ja käive kukkusid nii kolmandas kvartalis kui ka üheksa kuuga. Seejuures oli kukkumine kolmandas kvartalis eriti järsk.

Börsil noteeritud Merko Ehituse kolmanda kvartali müügitulu kahanes aastaga 36,2 protsenti 73,4 miljonile eurole, kontserni puhaskasum langes samal ajal 52,1 protsenti, 2,7 miljonile eurole. 

Ehituskontserni tänavuse aasta üheksa kuu müügitulu langes aga 23,8 protsenti, 227,6 miljonile eurole ning puhaskasum 41,2 protsenti, 7,3 miljonile eurole, teatas Merko börsile. 

«Müügitulu langus tuleneb viimasel kahel aastal töös olnud suurte ehitusobjektide valmimisest Lätis ja Eestis ning ehitusturu jahtumisest. Arvestades viimase 1,5 aasta ehituslepingute portfelli langustrendi, on mahtude langus tänavu ootuspärane,» ütles Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink pressiteate vahendusel. 

Samas on tema sõnul sel aastal juhtkonna ootustele alla jäänud inseneriehituse valdkond. «Oleme võtnud selgema suuna keskenduda korterite arendamisele ning ehituse peatöövõtu teenuse osutamisele projektides, kus kontserni tütarettevõtetel on konkurentsi­eeliseid, näiteks insener­tehniline oskusteave, ehitus- ja finants­võimekus või pika­ajalised koostöö­suhted. Samuti on kontserni fookuses jätkuvalt era- ja avaliku sektori koostööprojektid (PPP), kus seni on kõige suurem turuaktiivsus olnud Leedus,» selgitas ta. 

Trink lisas, et Baltikumi ehitustellimuste mahu langustrendi taga on majanduse ja kinnisvaraturu arengud, pankade üha suurenev ettevaatlikkus klientide ja finantseeritavate projektide valikul ning laenumarginaalide kasv.

«Eratellijate aktiivsuse vähenemist ei ole avaliku sektori tellimused suutnud kompenseerida. Turuseis seab peatöövõtjad üha keerulisemasse konkurentsiolukorda ja suurendab kulude vähendamise survet. Langev ehitusaktiivsus võib ühel momendil tähendada järeleandmist ka sisendhindade osas, kuid seni pole seda veel toimunud,» tõdes ehituskontserni juht. 

Tänavuse aasta jooksul on Merko Ehitus investeerinud kinnisvaraarenduse ärivaldkonda 83 miljoni eurot, sellest ligi 65 miljonit eurot korterite ehitamisse ning ligi 19 miljonit uute arendusalade soetamisse Leedus ja Eestis tagamaks arendusvõimekus ka järgmistel aastatel. Eestis, Lätis ja Leedus on kontsernil arenduses kokku enam kui 1100 korterit.

«Korterite müük ja eelmüük kulgevad plaanipäraselt, näeme nii Tallinnas kui ka Vilniuses uute korterite turul aktiivsuse säilimist senisel tasemel ning Riias on üldine aktiivsus jätkuvalt madalam. Investeeringud hakkavad korterite müügi näol senisest suuremal määral realiseeruma alates käesoleva aasta neljandast kvartalist ning veelgi enam järgmisel aastal,» rääkis Trink.

Merko suuremad projektid Tallinnas on Uus-Veerenni, Lahekalda ja Pikaliiva elukeskkonnad, Riias Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid ning Vilniuses Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid. Kolmandas kvartalis müüs kontsern 106 korterit võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartali 87 korteriga. Müügivalmis ja eellepingutega katmata oli septembri lõpus kolmes Balti riigis kokku 123 korterit.

Kontserni teostamata ehituslepingute portfell vähenes 2019. aasta septembri lõpuks 152 miljonile eurole, langedes eelmise aasta sama seisuga võrreldes 36 protsenti.

Uusi lepinguid sõlmiti üheksa kuuga 128 miljoni euro ulatuses, mida on 19 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Suurimad lepingud kolmandas kvartalis sõlmiti Riia Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna hoone rekonstrueerimiseks, Lätis Pinkis koolihoone ja ühiselamu ehitamiseks ning Tallinna Sadama D-terminali parkimismaja rajamiseks.

AS Merko Ehitus kontserni kuuluvad Eesti ehitusettevõte AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks, Leedu turul tegutsev UAB Merko Statyba ning Norra ehitusettevõte Peritus Entreprenør AS. Peatöövõtjana ehitusteenuse osutamise kõrval on kontserni teiseks oluliseks tegevusvaldkonnaks korteriarendus. Möödunud aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 764 inimesele ning ettevõtte 2018. aasta müügitulu oli 418 miljonit eurot.

Nordecon kasumis

Seevastu Nordecon kasvatas kolme kvartaliga käivet ja kasumit. Ehituskontserni Nordeconi müügitulu kasvas tänavu üheksa kuuga aastavõrdluses 2,8 protsenti 172,2 miljoni euroni, puhaskasum kasvas samal ajal 33,5 protsenti ligi 2,9 miljoni euroni. 

Ettevõtte kolmanda kvartali müügitulu kasvas 15,9 protsenti 71,8 miljoni euroni, puhaskasum aga 28,8 protsenti ligi 3,5 miljoni euroni, teatas Nordecon börsile.

Ühtlasi on kontserni välisturgude osakaal 2019. aasta üheksa kuuga võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenenud, moodustades kogu müügitulust ligikaudu 9 protsenti. Märkimisväärselt on seejuures suurenenud Soome osakaal müügitulus. 

Nordeconi kontserni brutokasumlikkus oli üheksa kuuga 4,5 protsenti ning kolmandas kvartalis 6,2 protsenti. Kui hoonete segmendis on toimunud arvestatav marginaali paranemine, moodustades üheksa kuuga 5,4 protsenti ning kolmandas kvartalis 5,1 protsenti, siis rajatiste segmendis on toimunud vastupidine muutus, marginaal on oluliselt vähenenud. Üheksa kuu rajatiste segmendi marginaal oli 4 protsenti ning kolmandas kvartalis 9,2 protsenti. 

Nordeconi kontserni sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht suurenes septembrikuu lõpuks aastavõrdluses 49 protsenti 196,5 miljoni euroni. Kolmandas kvartalis sõlmiti uusi lepinguid kokku 69,9 miljoni euro väärtuses. Dividende maksis kontsern üheksa kuuga ligi 2,4 miljonit eurot.

Septembrikuu lõpus töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 689 inimest, kelle üheksa kuu tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 17,8 miljonit eurot. 

Tagasi üles