Auto hooldamisel ei tasu koonerdada

Sisuturundus
, reklaamartiklite toimetaja
Copy
Foto: Pexels

Kui sinu mootoriga sõber teeb ärevust tekitavat häält ja sa tunned masinal tõrkeid, tasub ise nokitsemise asemel pöörduda autoteenindusse. 

Auto hooldamisel on esmatähtis regulaarne autoteeninduses käimine, sest selle vältimine ja ise tegemine – eriti uuemate autode puhul – võib hilisemate remondikulude tõttu minna kokkuvõttes palju kallimaks.
 
Tallinnas Lasnamäel tegutseva osaühingu Carvex administraator Anton Maslov ütleb, et autoomanik saab palju ära teha, kui sõiduriist hakkab korrast ära minema. «Sümptomeid, et autol võib midagi viga olla, on kolm,» sõnab ta. «Tegelikult on kõik väga lihtne.
Esiteks tuleb jälgida auto juhtpaneeli. Kui mõni tuluke põlema lööb, on selge, et midagi tuleb ette võtta. Need juhised on kergesti jälgitavad.
Teine, mida autoomanik ise tunnetab, on mootori ebaühtlane töö ja kahtlased helid sõitmise taustaks.
Kolmas asi on see, et kui sirgel teel sõites hakkab auto kiskuma vasakule või paremale, on midagi kehvasti. Samuti võib kurvides auto olla ala- või ülejuhitav.» Harjumaal Peetri külas tegutsev VKM Motorsi kliendinõustaja Mallort Gregor ütleb, et kasutatud auto puhul on remondiaja ülearvestamine natuke keerulisem, sest hoolduste üle peab järge ise pidama kas vastavalt läbisõidule või kalendripäevade järgi.

Ära venita mootoriõli vahetusega

«Tänapäeval on üritatud mootoriõlivahetuse paus võimalikult pikaks venitada, näiteks umbes 30 000 kilomeetrit. Meie soovitus on teostada mootoriõli ja filtri vahetus iga 10 000 – 15 000 kilomeetri järel. Just see tagab mootori parema töö ning pikema eluea,» sõnab ta.
 
Mallort Gregor lausub, et iga hoolduse käigus on mõistlik paluda töökojal üle vaadata kõik kuluosad – veermik, silladetailid, roolisüsteem, pidurisüsteem jne. «Nii on võimalik määratleda kulumist või tuvastada juba katkised osad. Mootoritöö- ja muudest vigadest annab tänapäeva auto märku enamasti armatuuris süttiva mootori märgutulega. Kui on kuulda kõrvalisi helisid auto töös ja veermikus, 
tuleks kohe minna töökotta,» soovitab Gregor.
 
Mercedes-Benzi sõidukeid müüv Silberauto Eesti aktsiaseltsi turundusjuht Riina Kiiver vahendab firma järelteenistuse juhi sõnu: igal sõidukimargil on kindel hooldevälp (välp tähendab tõlkes ajavahemikku – toim), mille on kehtestanud tootja.
 
«Sellest tuleks ka kinni pidada. Kui võtta vastuse aluseks Mercedes-Benzi sõidukid, siis (jättes kõrvale erijuhud) on hooldevälp aasta või 25 000 km, olenevalt sellest, kumb täitub varem. Kindlasti rõhutaksin, et hooldus ei ole vaid õlivahetus. Hooldeprogrammid sisaldavad palju erinevaid kontrolloperatsioone, mille järgimisel peaks sõiduk olema korras järgmise hoolduseni. Siiski ei saa kõiki rikkeid ennetada. Mõne murega tuleb vahel teenindusse pöörduda ka hooldevälba vahelisel ajal. Sellistest vigadest teavitavad juhti kindlasti hoiatustuled näidikuteplokis, kui on tegu elektriliste vigadega. Mehaanilise osa rikete sümptomid on üldjuhul kõrvalised helid või muud anomaaliad, mis viitavad rikkele,» teatab Silberauto Eesti AS.
 
Samuti võiks kevadise rehvivahetuse käigus lasta sõiduki veermiku ja pidurid alati tõstukil üle kontrollida. Eriti oleks see vajalik peale talvist kasutust. «Samuti võiks seda teha enne mõnd pikemat autoreisi. Välismaal autot remontida ei ole kindlasti kellegi unistus,» lisab firma.
 

Teeninduses võiks käia korra poole aasta jooksul

Anton Maslov arv, et autoteeninduses võiks käia korra poole aasta jooksul, lasta auto üles tõsta ja kõik olulised sõlmed spetsialistidel üle vaadata.
 
«Eelkõige on see tähtis inimeste ja sõidu ohutuse seisukohast – isegi kui riket ei avastata, täidab see ennetavat rolli ja ka autoomanik ise on rahul ja kindel, et kõik on korras ja sõit ohutu,» ütleb ta.
 
Interneti autokeskkond soovitab auto suutlikkust testida lihtsa võttega. «Kui sul on kahtlus, et midagi on valesti, siis vali auklikum tee, pane muusika, aknad ja konditsioneer kinni, et väline müra ei segaks,» õpetab asjatundja. «Alusta tavapärase kiirusega, nagu oled alati sõitnud, ning kuula hoolega – kui kuuled kolksu, siis tea, vaja on remonditöökoja külastamist. Kolks võib olla igasugune – terav, tugev, pehme või ükskõik milline. Kindlasti vii auto kontrolli, sest see mõjutab sõitu. Proovi ka erineval kiirusel, aeglasel ning kiiremal. Eriti aitab, kui suudad eristada harjumatut müra eest või tagant – kui kindel pole, ära huupi paku. Osa remondimehi on laisad ning võivad vaadata ainult seda, mis tööpaberil kirjas. Kuid raha küsitakse ikka sama palju.»
 

Asjatundjad õpetavad internetis

Nippe jagub internetis veel. Kui kuuled rooli pöörates kriginat, talita järgmiselt: rooli ühele ja teisele poole lõppu keerates peaksid paluma kedagi endale appi. «Las abistaja paneb amordivedrule käe külge ja sina keera rooli lõpuni mõlemale poole. Kui abistaja tunneb vibratsiooni, vii auto remonti. Läbi tuleks teha seda nii vasaku kui ka parema amordivedruga,» jagatakse tarkusesõnu.
 
Kui auto käivitamisel on tunda, et miski nagu lööks autopõhja, on samuti vaja abistajat. «Tee kapott lahti ja vaata, kuidas mootor käitub käivitamisel. Las abiline annab starterit, sina aga jälgi, kas mootor hüppab tavapärasest rohkem. Kui suudad eristada, tea, et mootoripadi on läbi ning vajab vahetust. Kui ei, võib väljalasketorustik olla paigast ära. Vii auto remonti igal juhul, kui kuuled käivituse ajal midagi põhjast. Auto sidurit saab kontrollida, vaadates siduripedaali lõtku ehk kui palju maad liigub pedaal, ilma et rakendaks sidurit. Kui see ületab ikka neli sentimeetrit, siis pane auto käima, sidur alla ja kolmas käik ning lase sidur lahti. Kui sidur hakkab libisema ja auto läheb kohalt minema, on asi mäda – vii auto remonti. Kui aga auto sureb välja, on korras nagu Norras,» teavad autospetsid. 
 
Copy
Tagasi üles