Viirelaiu lähistel paadiõnnetusse sattunud inimese sõnul tähistab ta edaspidi hingedepäeval oma teist sünnipäeva.
Kapten hüüdis: "Kõik välja!", ja nii me läksimegi…
5. november 2019, 00:28
"Lained peksid vee all iga kord, kui mulle pähe murdusid. Kartsin, et tagurpidi läinud paat tuleb lainega peale," meenutas 8-kraadises vees elu eest ujunud inimene.
Õnneks suutis ta üsna pea jalad põhja saada ning tinaraskete riietega laiule minna.
Laupäeva pärastlõunal puhus Suures väinas lõunakaare tuul 8–9 meetrit sekundis, iiliti isegi üle 10. Virtsust startis Viirelaiu poole kaater, pardal seitse inimest.
Üks kaatril viibinutest ütles, et kaatri juht Priit Villemson kiiret käiku sisse ei pannud, kuna laine oli suur. Tavapärasele kümneminutilisele sõidule oli arvestatud teist sama palju otsa. Päästevesti kellelegi selga ei pandud, isegi ei pakutud. Neid polnud laevas nähagi. "Oleks näha olnud, oleksin kindlasti selga pannud," ütles reisija.
Lainete meelevallas
Kell oli saamas pool viis, kui valge kaater õhtuhämaruses Viirelaiu lähistele jõudis. Sadamasse sõit oli keeruline, kuna kalda ääres tekib suur murdlaine.
Kapten oli oodanud pikalt sadakonna meetri kaugusel kaldast, et juhtida kaater lainesse nii, et laine lükkab ahtrist ja alus liigub laine poolt lükatuna silla äärde. Kuid juhtus nii, et paat keeras ennast pardaga lainesse ning laine lõi selle külili. Reisijad lendasid teise pardasse ja vesi pahises kabiini akendest sisse.
Inimesed üritasid küll oma küljele tagasi ronida, et paat tasakaalu saada, kuid asjatult. Vett muudkui tuli sisse.
"Kapten hüüdis: "Kõik välja!", ja nii me läksimegi…" meenutas ootamatult merehätta sattunud reisija. Kui paat tagurpidi pöördus, kukkusid istmete kaaned pealt ja ühel reisijatest õnnestus kolm päästevesti istmesahtlist välja tõmmata. Veste jaguski vaid kolmele, ülejäänud pidid ise hakkama saama.
Murdlained solgutasid vette sattunuid omasoodu ning tuul hakkas inimesi saarest mööda kandma. Jalad põhja ei ulatunud. Talvised riided läksid vett täis ja tegid olukorra veelgi raskemaks.
Reisija sõnul arvas ta ühel hetkel, et äkki nad tõepoolest ei pääsegi eluga. "Oli tunne, et ma ei saa sealt kabiinist välja, sest kõik asjad lendasid ju tagurpidi," rääkis ta. Tema teada pidid viimased paadist lahkujad tegema seda juba paadi alt välja sukeldudes.
Teine sünnipäev
"Saime omale teise sünnipäeva. Hingedepäeval," kinnitas ta. "Kopsud ja keha valutavad ning on sinikaid täis, aga oleme vähemalt elus."
Tema sõnul üritas ka kapten anda endast kõik, mis võimalik. Ta päästis veest kaks inimest, kes ise kaldale ei saanud: naise, kes oli kaugele eemale triivinud, ja mehe, kes kummuli paadi peale roninud.
Saarte Hääl küsis eile juhtunule kommentaari ka kaatrit juhtinud Viirelaiu puhkekeskuse juhatajalt Priit Villemsonilt. Kõne peale palus Villemson saata endale SMS või e-kiri, kuid kommentaar saabus alles pärast paberlehe trükkiminekut. Villemsoni kommentaar on lisatud ka siinse loo lõppu.
Viirelaiul oli kõik maja kulul. Laiul anti samuti endast kõik, et õnnetusest pääsenud inimesed kiiresti üles soojendada – saun oli soe, asjad pandi kuivama ja kõigile anti selga kuivad riided.
Kohal käis ka päästekopter meedikutega. Kõik hädasolnud vaadati üle ning anti vajalikke ravimeid, kellele tarvis.
Järgmisel päeval laiult üle mere tagasiteele asudes oli merehädas olnu sõnul kaatrisse astudes kõhe tunne. Seekord tõmbas ta kohe vesti selga ja istus igaks juhuks lahtise taeva all – kabiini ta enam minna ei julgenud. Tagasi mindi ka teise paadiga, mitte sellega, mis õnnetusse sattus. Ümberläinud paat oli järgmisel päeval veel madalikul.
Viirelaiul juhtunud mereõnnetus suudeti saada kontrolli alla enne, kui päästesalgad välja sõitsid. Õnnetusele reageeris nii PPA kui ka merepäästjad, kuid abi koordineerimatus külvas asjatut segadust.
Välja sõitis vaid merepääste Kesse üksus, kuid seegi pööras tagasi. Virtsust käis sündmuskohal lootsikaater.
"Mees üle parda!"-häire sai ka liinil olnud parvlaev Piret. Sealt lasti kohe paat vette, et päästma sõita. Siiski tühistas merevalvekeskus häire enne starti ja paat tõsteti Pireti pardale tagasi.
Kuivastu sadamast viidi lennusalga kopteriga laiule meedikud, abi seal keegi ei vajanud.
Mihkel Jürisson Muhu merepäästest ütles, et abi koordineerimisega oli üksjagu tegemist. Nimelt olid asjaga tegelema hakanud nii häirekeskus kui ka merevalvekeskus. "See külvas üksjagu segadust ja paanikat," märkis ta.
Mihkel Jürisson rääkis, et häirekeskusest oli hakatud merepäästjaid läbi helistama ilma merevalvekeskuse teadmata. "Oli kaks koordineerimist paralleelselt," kirjeldas Jürisson arusaamatut olukorda.
"Kui need inimesed (hädalised – toim) oleks vette jäänud kauemaks, võinuks seetõttu tulla sellest palju tõsisem olukord," kinnitas ta.
Mihkel Jürisson tunnistas, et Viirelaiu puhkekeskus on oma riskialti tegutsemisega varemgi silma hakanud. Mereõnnetus polnud seal esmakordne. Õnnetus on juhtunud ka siis, kui keskust alles ehitati. Toona pääses märjast hauast viis meest.
"Ütlen ausalt, et nendega on olnud väga palju probleeme," ütles Jürisson. "Just sellepärast, et nad võtavad asjatult riske." Tema sõnul viiakse inimesed ära iga ilmaga. Jürisson lisas, et merepäästmisega tegelejatel on seetõttu kõrgendatud valmisolek.
Saarte Hääl rääkis nii mõnegi inimesega, kes on samuti tormise ilmaga sama kaatriga Viirelaiul käinud. Nende sõnul ei pakkunud kapten neile kordagi päästeveste selga panemiseks ning neid ei olnud ka kaatris näha.
Kapteni sõnul sai veste pakutud
Laeva juhtinud Priit Villemson saatis oma kommentaari eile hilisõhtul. Avaldame kommentaarid esialgu artikli veebiversioonis.
Mis laupäeva õhtul täpsemalt toimus?
Laupäeva õhtul oli hinnanguliselt 10-13m/s tuul, mis omakorda tekitas enne Viirelaidu murdlaineid, millesse kaater sildudes sattus. Paat läks tasakaalust välja ning selle tulemusel ümber. Hea, et olime kaldale juba suhteliselt lähedal.
Kas reisjatel olid vestid seljas?
Meie kaater on alati reisijatele vastavate päästevestidega varustatud. Vestid asuvad salongis ja on saadaval nagu ka seaduses kirjas, et kinnises paadis peavad olema vestid saadaval. Neid sai ka pakutud.
Kas kõik reisijad said omal jõul maale või tuli kedagi aidata?
Kahele paadis olijale olin veidi abiks, aga üldiselt said kõik kaldale omal jõul.
Kas olite reisi ohutuses enne alustamist kindel?
Arvestades, et oleme seda teekonda läbinud tuhandeid kordi, siis kogemus on suur. Ka sel päeval olin juba 11 korda sama teekonna läbinud, sh neist enne juhtunut 30 minutit tagasi. Ilmaolud olid tegelikult juba vaikselt paranemas, seega olin ohutuses kindel, muidu ei oleks teekonda ette võtnud.
Kahtlemata on kurb, et nii juhtus. Õnneks on meil aga väga toredad kliendid ning kõik suhtusid olukorda mõistvalt ning hea, et kõik said kiirelt sooja.