Skandinaavia veinitootjad panustavad kliima soojenemisele

Vabatahtlik Karin Egnell töötab Fladie viinamarjaväljal Lundi lähedal Rootsis.

FOTO: JONATHAN NACKSTRAND/AFP

Skandinaavia veinitootjad lähevad oma turundusega üha julgemaks ja võites auhindu, mis paneb prantslasi nina krimpsutama.

«Pole mingit kahtlust. Kliimamuutus on meie jaoks hea,» ütles The Wall Street Journalile maailma põhjapoolseima kommertsveinimõisa omanik norralane Bjorn Bergum. Mõis asub Loode-Norras Sogndalis, mis asub 61,2 kraadi põhjalaiusel.

Euroopa lõunaosas põhjala veinitootjatele erilist tähelepanu ei pöörata.

«Võib olla on see Prantsuse arrogantsus, kuid ma ei arva, et nad on juba meie tasemel,» ütles majanduslehele Bordeaux veinimõisa Chateau Smith-Haut-Lafitte kaasomanik Florence Cathiard. «Suurepärase veini edu tuleneb pinnase alkeemiast, päikesest ning naistest ja meestest, kes valmistavad seda,» lisas ta.

Bergum on kokku puutunud skeptitsismiga ka varem, aga see jätab teda külmaks.

«Inimesed, kes on meie veini maitsnud, muudavad oma meelt,» nentis veinimeister.

Kui ta koos abikaasa Haldis Nedrebøga istutasid 2014. aastal esimesed viinamarjad, arvasid naabrid, et nad on hullud ja näitasid näpuga meelekohta.

Eelmisel aastal, kui temperatuur kerkis 37 kraadini, kõrbesid mõned põõsad ära, aga samal ajal sai nendest vein, mis võitis kohalikul pimemaitsmiskonkursil kuldmedali.

Reuters kirjutas mõned aastad tagasi, et Bergum valmistab veini kaubamärkidena Fjordi Punane ja Fjordi Valge.

«Meie Põhjamaade veinikasvatajad oleme kõik hullud,» ütles ta uudisteagentuurile.

«Kõigepealt vallutame Skandinaavia, siis maailma,» ütles The Wall Street Journalile Norra viinamarjakasvatajate assotsiatsiooni juht Erik Lindås. «On väga motiveeriv töötada siis, kui inimesed arvavad, et sa ei suuda seda. 15 aastat tagasi naersid inimesed Inglismaa veini üle, kuid enam nad ei naera,» lisas ta.

Göran Amnegård Stockholmi lähedal asuvast Blaxta veinimõisast ja Taani veinitootja Dyrehojgaard kaasasutaja Betina Newberry on mõlemad võitnud kuldmedaleid rahvusvahelistelt konkurssidelt vastavalt dessert- ja valge veini kategoorias. Nende sõnul teeb Skandinaaviamaade mineraalaineterikas muld ja külm ilm sealsed veinid elegantseks, peeneks ja madala alkoholisisaldusega. Põhjamaa viljakad maad, erinevalt Burgundiast või Bordeaux’st, ei ole kallid.

«Prantslased vaatavad meie peale nagu nad vaatasid kunagi California peale – nende jaoks oleme valge laik,» ütles Göran Amnegård. Ta müüb oma magusaid kargeid veine Inglismaa, Hollandi ja Hongkongi kallima hinnaklassiga poodides hinnaga umbes 60 dollarit pudel.

Rootsi veinid

FOTO: JONATHAN NACKSTRAND/AFP

Saksamaa Geisenheimi ülikooli professor Hans R. Schultz, kes uurib kliimamuutuste mõju viinamarjakasvatusele, ütleb, et globaalne kliima soojenemine nihutab veinikasvatust üha põhja poole. Saksamaa viinamarjaterrassidel, kus kunagi hävisid külma tõttu terved saagid, on alates 1987. aastast olnud iga saak eelmise aasta omast parem. Saksamaa viinamarjapiirkondades on keskmine temperatuur aprillist kuni oktoobrini, mis on viinamarjakasvatuse jaoks kriitilised kuud, kerkinud 18 kraadini, mis on sama kui Lõuna-Austraalia kõige paremas veinitootmispiirkonnas Adelaide Hillis.

Põhjamaade üheks eeliseks on ka pikad suvepäevad. Bjorn Bergumi fjordide viinamarjaväljadel võib päikesepaiste ulatuda 20 tunnini päevas ning Skandinaaviamaades pole ka röövikuid, mistõttu pole tarvidust kasutada pestitsiide.

Peagi tuleb aeg, kus Põhjamaa veinid ei piirdu külmakindlate hübriidviinamarjasortidega nagu Solaris, Rondi ja Vidal, mis domineerivad regioonis praegu, kirjutab majandusleht. Juba on pudeldatud ka Norra Chardonnays’d ja Rootsi Merlot’d.

Tagasi üles