Selle sügise esimesed miinuskraadid ja libedad teed on nähtud ning peatselt on oodata lörtsi. Igipõline naast- ja lamellrehvide vaidlus on liikvele lasknud arvukalt müüte, millest mõnel on tõepõhi all, teistel mitte. Hansaposti veebikaubamaja tootejuht Kristjan Kull selgitab, mida tasub uskuda ja mida mitte.
Lamellrehv on vaikne ja mugav, aga naastrehv päästab kriitilisel hetkel elu – pooltõde
Naastrehv ehk rehv, mille kummis on spetsiaalsed naastud, tagab kindlasti parema juhitavuse ja pidamise kiilasjääl ning kinnisõidetud lumel. Selliste teeoludega võib naastrehv tõepoolest olla elupäästjaks. Naastrehve soovitatakse autojuhtidele, kes sõidavad palju erineva hooldustasemega teedel – näiteks külavaheteedel – mis võivad olla kehvasti lahtilükatud ja kus võib ette tulla jääd. Kuna öötundidel ja varahommikutel on temperatuur madalam ja jäiteoht suurem, siis võiks öösiti sõitvad juhid valida naastrehvid.
Lamellrehv tagab naastrehvist parema juhitavuse ja pidamasaamise vihma- ja lörtsimärjal teel ja võib olla jällegi sellises olukorras elupäästjaks. Lisaks aitab lamellrehv ennetada üllatusi sügisel ja kevadel, sest naastu keelu ajal on sügiseti teel veel sügislehed ja ka maikuus võib ootamatult tulla maha lumi. Suures plaanis sobib lamellrehv esmase valikuna autojuhile, kes sõidab enamasti linnas või suurtel maanteedel, mis on hästi hooldatud.
Lamellrehviga võib sõita aastaringselt ilma rehvivahetuseta – vale
Lamellrehviga võib sõita küll aastaringselt, aga meie kliimas ja teeoludega ei saa see olla sama lamellrehv. Põhjamaal sobib talviseks kasutamiseks vaid pehme seguga talverehv, sest see ei kaota omadusi madalal temperatuuril. Müügilt võib leida ka odavamaid ja kõvema seguga talverehve, aga need on mõeldud maheda kliimaga Kesk-Euroopa talve.
Lamellrehv sobib linna, naastrehv maanteele – pooltõde
Üldistades võib öelda, et naastrehv sobib käredasse külma ning lamellrehv sombusesse ja lörtsisesse talve, aga Eesti ilm on tavaliselt mitmepalgeline, mis teebki otsustamise keeruliseks. Lamellrehv sobib valdavalt linnasõite tegevale autoomanikule paremini, aga lamellrehv sobib hästi ka suurtele põhimaanteedele, mis on reeglina hästi hooldatud. Naastrehvi võiksid eelistada kõik need, kes sõidavad erineva hooldustasemega teedel, muuhulgas väikestel külavaheteedel, samuti neile, kes liiklevad sageli varastel hommiku- või hilistel öötundidel.
Lamellrehv on müügistatistikas naastrehvist ette läinud – vale
Lamellrehve ostetakse üha enam ja võib arvata, et ühel hetkel need lähevadki naastudest mööda, aga praegu müüakse siiski naastrehve pisut rohkem kui lamelle. Kuna rehvi eluiga on üldjuhul pikem kui aasta või paar, siis võib väita, et vähemalt 60 protsendil Eesti teedel liikuvatel autodel on talvel all naastrehvid.
Rehve vahetatakse välja kahekaupa ja uued rehvid pannakse vedava silla alla – vale
Enamasti vahetatakse rehvid välja komplektina ehk neljakaupa, mida soosib asjaolu, et enamasti pakuvad tootjad nelja rehvi ostmisel lisagarantiid. Samas võib vahetada rehve välja ka paarikaupa. Sel juhul tuleb panna uus rehvikomplekt olenemata veost tagumise silla alla, kus need tagavad suurema stabiilsuse manööverdamisel. Kindlasti tuleb vaid kahte rehvi vahetades jälgida, et mõlema silla alla saavad sama kõrguse ja mustrikombinatsiooniga rehvid, vastasel juhul on häiritud sõiduomadused ja ohustatud auto tehniline seisukord. Mingil juhul ei tohi kombineerida omavahel suve- ja talverehve. Ühekaupa rehve välja vahetada ei tohiks, välja arvatud olukorras, kus puruneb sisuliselt uus rehv ja saab osta asemele täpselt sama rehvi. Kui vahetada välja vaid üks purunenud rehv, siis kuluvad ebaühtlaselt ära kõik rehvid ehk igal juhul on soodsam investeerida kahte rehvi.
Talverehvi eluiga on 7 aastat või 70 000 kilomeetrit – pooltõde
Pole olemas kuldreeglit, mille põhjal saaks öelda, et talverehvi eluiga on X aastat või Y läbisõidu kilomeetrit. Rehvi eluiga sõltub nii rehvi kvaliteedist, olemusest (pehme või kõva rehvisegu), sõidustiilist kui ka läbisõidetud kilomeetritest. Samamoodi ei saa väita, et lamell- või naastrehvi iga oleks teisest pikem. Mõni rehv peab vastu paar aastat, mõni viis, mõni seitse aastat. Veendumaks, kas vanad rehvid veel sobivad, tuleb kontrollida rehvimustri sügavust, mehaaniliste vigastuste puudumist ja naastrehvide puhul ka naelte hulka ja seisukorda. Lisaks vananevad rehvid ajaga, isegi kui läbisõit on väike. Üle 10-aastaste rehvidega ei ole soovitatav kellelgi liiklusesse tulla.
Autole võib alla panna minimaalselt 3-millimeetrise mustrisügavusega rehvid – vale
Seadus lubab küll talverehvi mustri sügavuseks minimaalselt kolm millimeetrit, aga on selge, et kui vastu talve panna autole alla 3-millimeetrise mustrisügausega rehvid, siis kevadeks pole neil tõenäoliselt enam üldse mingit mustrit. Rehvi mustri sügavusest sõltub elu, sest mõjutab pidurdusteekonna pikkust. Seega peaks soetama uued rehvid siis, kui mustri sügavus jääb alla 5 millimeetri. Naastrehvi puhul tuleb vaadata lisaks mustrile ka naastude arvu ja seisukorda. Kui mustri sügavus on piisav, aga kaks kolmandikku naastudest on läinud kaotsi, on aeg rehvid välja vahetada.
Tuntud kaubamärk tagab hea rehvi – pooltõde
Ainult kaubamärgi järgi ja toote olemusse süvenemata ei tohiks uusi rehve valida. Ka tuntud firma hinnalised rehvid võivad sellisel juhul valmistada pettumuse. Enamikul kaubamärkidel on erineva sõidustiili ja teeolude jaoks erinevad rehvid, seega tasub tutvuda iga-aastaste tootetestidega, mille põhjal saab vastavalt ootustele autole sobivad rehvid välja valida. Pindamata metsateel sõitmiseks ei tohiks valida soodsat linnasõidurehvi ega vastupidi. Iga rehv käitub isemoodi, mõni on parem külglibisemisel, teine kiirendusel, kolmas vihmamärjal teel püsivuses. Päris igas tingimuses ideaalselt käituvat rehvi pole olemas, seega tuleb eelnevalt läbi mõelda, kus ja millistes tingimustes kõige sagedamini sõidetakse. Isegi kui on valitud kvaliteetsed rehvid, tuleb üllatusteks ikkagi valmis olla. Ükski rehv ei hoia autot teel, kui sõiduk ise pole tehniliselt töökorras või juht piisavalt ettevaatlik.
