Graafik: valitsusel tuleb Eesti Energia dividendist suu puhtaks pühkida

Eesti Energia on rahandusministeeriumi vastutusalas. Pildil rahandusminister Martin Helme.

FOTO: Remo Tõnismäe

Eesti Energia kolmanda kvartali 9,5 miljoni euro suurune puhaskahjum võib tähendada, et valitsus ei saa järgmise aasta riigieelarves riigifirma dividendidega arvestada.

Üheksa kuu kokkuvõttes on Eesti Energia puhaskasum 9,4 miljonit eurot, mis tähendab, et varem riigi rahakotti mitu korda suuremate summadega täitnud ettevõttelt ei maksa valitsusel esialgu suurt dividendi oodata.

Neljandas kvartalis on riigifirma käive võrreldes teise ja kolmanda kvartaliga tavapäraselt kõrgem, kuna jahedama ilma tõttu kasvab energianõudlus ning börsihinnad on kõrgemad.

Auvere elektrijaam, mis seiskus rikke tõttu teises kvartalis ning on alates sellest hetkest töötanud umbes nädal aega, taaskäivitatakse plaanide kohaselt 17. novembril. Seega saab kõige efektiivsem põlevkivielektrijaam anda oma panuse poolteise kuu jooksul.

Ilmselt jõuab Eesti Energia viimases kvartalis kasumisse, kuna koondamiste ja suurenergeetika ümberkorraldustega seotud kulud kajastusid kolmandas kvartalis.

Erakorralist tulu võib saada ka General Electricult, kellelt loodetakse osa Auvere jaama garantiiga seotud leppetrahve saada juba tänavu.

2016. aastal saadi General Electricult samuti leppetrahve, kokku üle 66 miljoni euro, kuid toonane rahandusminister Sven Sester selle arvelt erakorralist dividendi ei võtnud.

«Lepingud on selleks, et neid täita. Kui kokkulepitud tingimusi ei täideta, siis on selle eest ette nähtud ka trahvid ning Eesti Energia saavutas läbirääkimistel General Electricuga mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppe,» selgitas Sester BNSile.

Ta ütles, et leppetrahv ei mõjuta otseselt dividendiotsuseid. «Kaalutluse aluseks on ettevõtte üldine majanduslik seis, olukord energiaturgudel ja nii edasi. Riigieelarves ei ole 2016. aasta eest Eesti Energialt dividendimakset ette nähtud,» rääkis Sester toona.

Tagasi üles