Loe täismahus: Eesti Pank sai pensionireformi mõjuanalüüsi valmis

Madis Müller . Foto: ERIK TIKAN / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Eesti Pank ütles pensionireformi mõjuanalüüsi järel, et ei soovita teha kogumispensionit vabatahtlikuks, kuna selle tulemusena võivad vanaduspensionid olla tulevikus väiksemad. Samuti kaasneb selle sammuga suurem surve tõsta tulevikus makse.

«Teises sambas kogub endale pensionisääste rohkem kui 700 000 Eesti inimest ja tulevikus peaks teisest sambast tulema kolmandik inimese pensionist. Esimene ja teine sammas ei võistle omavahel, vaid täiendavad üksteist. Pensionisüsteemi muutes oleks vastutustundlik alustuseks kirjeldada muudatuste mõõdetav eesmärk ja oodatav pikaajaline mõju. Praeguste muudatuste käigus ei ole selgitatud, kui suuri pensione plaanib valitsus Eesti inimestele tulevikus tagada ja kuidas neid rahastada. Nõnda tähtis küsimus vajaks enne olemasoleva pensionisüsteemi aluste muutmist laiemat ühiskondlikku kokkulepet,» ütles Eesti Panga president Madis Müller.

Eesti Pank tõi mõjuanalüüsis välja viis murekohta

1. Võib kaasneda maksutõus

Mida rohkem vähendavad praegu kavandatavad muudatused pensionisäästude kogumist teise pensionisambasse, seda suurem on tulevikus surve suurendada esimesest sambast makstavat pensioni ja tõsta makse. 2018. aasta lõpul kokku lepitud pensioniea tõusust hoolimata hakkab töötajate ja vanaduspensionäride suhtarv lähematel kümnenditel langema. Kõige kriitilisem hetk jõuab kätte 2060. aasta paiku, kui ühe vanaduspensionäri kohta on üksnes 1,6 töötajat – võrreldes 2,2 töötajaga praegu. Töötajate ja vanaduspensionäride suhtarvu halvenemine kasvatab survet suurendada pensionikulutusi ja maksukoormust.

2. Tekkiva majanduskasvu hüplikkusega kaasnevad sotsiaalsed probleemid ja aeglasem pikaajaline majanduskasv

Raha pensionifondidest välja võtmine suurendab majanduskasvu hüplikkust. Algul kiireneb majanduskasv tarbimise järsu suurenemise tõttu, samuti kasvavad kinnisvara hinnad ja import. Kui aga pensionivara enneaegse väljavõtmise esialgne mõju kaob, siis majanduskasv nõrgeneb. Majanduse heitlikkuse hinnaks on sotsiaalsed probleemid ja aeglasem pikaajaline majanduskasv.

Kiire ja ajutine sissetulekute kasv küll soodustab siseturule suunatud ettevõtete kasvu, kuid muudab olukorra raskemaks eksportivatele ettevõtetele, kelle konkurentsivõime võib kasvavate kulude tõttu kannatada. Kui heitlikkusega kaasneb töötuse määra tõus, võivad hulga töötajate erialased oskused kannatada, mis tähendab, et nende tootlikkus on edaspidi väiksem.

3. Pensionifondid ei saa enam toetada Eesti ettevõtteid

Pensionifondide investeerimispiirangute järkjärguline vähendamine on loonud paremad võimalused investeerida pensionifondide vahendeid ka Eestisse. Neid võimalusi on fondid kasutanud ning 2018. aasta juunist kuni 2019. aasta juunini kasvasid Eestisse paigutatud pensionivarad 32,5%. Eestisse on investeeritud 761 miljonit eurot ehk 17% pensionifondide koondportfellist.

Eestisse investeeritud varadest moodustavad suurima osa võlakirjad, millele järgnevad investeerimisfondide osakud ja aktsiad. Valdav osa pensionifondide investeeringutest on Eestis tehtud kinnisvara- ja pangandussektorisse. See tõstatab küsimuse: kuidas täita tekkiv tühimik Eesti ettevõtete rahastamises.

4. Pensionifondid võivad olla sunnitud tegema kahjumlikke tehinguid

Eestisse tehtud investeeringud on üldjuhul suhteliselt vähelikviidsed. Seetõttu võtab investeeringutest väljumine aega ja suuremahuliste väljamaksete korral võib see kaasa tuua varade väiksema müügihinna. Kavandatavad teise samba muudatused sunniksid pensionifonde varasid müüma suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul, mis võib kaasa tuua kahjumlikud tehingud. See võib omakorda olla kahjulik osakuomanikele. Lisaks on tulevikus fondidest raha välja võtmise risk püsivalt suurem, millest tulenevalt eelistaksid fondid tõenäoliselt investeerida likviidsematesse instrumentidesse ja vähem otse Eestiga seotud varadesse.

5. Pensionifondid peavad ilmselt müüma varasid allahindlusega

23 Eestis tegutsevat pensionifondi on investeerinud erinevalt. 12 pensionifondi investeeringud on hea likviidsusega ja nende jaoks peaks olema lihtne väljamakseid teha. Ülejäänud 11 fondil võib aga olla keerulisem investeeringutest väljuda, kuna nad on suuremal määral investeerinud vähem likviidsetesse varadesse.

Viis pensionifondi, kellel on kõige suuremas mahus vähelikviidseid varasid, on investeerinud kokku 1,5 miljardi euro ulatuses, millest omakorda 300 miljonit eurot on väikese likviidsusega.

Lisaks vähem likviidsetele Eestiga seotud varadele võib ka rahvusvahelistel finantsturgudel väärtpaberite müümisel tuua kiire investeeringust väljumine kaasa oodatust väiksema tulu või isegi kahjumi, kuna pensionifondid on arvestanud, et tegemist on pika-ajaliste investeeringutega.

Pensionisüsteemi muudatuste tegemisel tuleb leida vastused järgmistele küsimustele. Kuidas tagada fondiinvestorite huvid olukorras, kus teise samba pensionifondidest raha välja võtmisel tuleb mõnel fondil tõenäoliselt müüa ka vähem likviidseid varasid, ja see võib vähendada nii fondist lahkuvate kui ka sinna jääda soovijate varade hinda? Kuidas leevendada fondiinvestoritele avalduvat negatiivset mõju, kui tulevikus tehakse tõenäoliselt suhteliselt vähem mittelikviidseid investeeringuid ja seega on oodatav tootlikkus väiksem?

Eesti Panga soovitused:

1. Enne pensionisüsteemis põhimõtteliste muudatuste tegemist on oluline selgelt kirjeldada soovitava uue süsteemi oodatavad tulemused ja saavutada neis võimalikult laiapõhjaline kokkulepe. Vajalik tervikpilt peaks pakkuma selgust riigi poolt tulevikus pakutava pensioni suhtelise suuruse, inimeste enda oodatava panuse ja pensionisüsteemi kulukuse küsimustes.
2. Me ei soovita teha kogumispensionit vabatahtlikuks, kuna selle tulemusena võivad vanaduspensionid olla tulevikus väiksemad. Samuti kaasneb selle sammuga suurem surve tõsta tulevikus makse.
3. Kui siiski soovitakse teises pensionisambas vabatahtlikkust suurendada, soovitame lähtuda järgmisest:

• kui inimesed pensionisääste kohe kasutama hakkavad, põhjustab see majanduskasvu heitlikkuse – selle tasandamiseks oleks valitsusel otstarbekas hoiduda lisanduva maksuraha kulutamisest ning pikendada pensionisäästude välja võtmise minimaalset perioodi;
• tuleks mõelda võimalustele, kuidas siiski motiveerida inimesi kogumispensioni kaudu pensionipõlveks säästma;
• tuleks otsida võimalusi, kuidas kaitsta osakuomanikke, kes on oma raha paigutanud teise samba pensionifondidesse, mis on kõige rohkem investeerinud Eesti majandusse ja mille varad on vähem likviidsed.