Sisuturundus

Nutikates 5G-sadamates hakkavad tööle kaugjuhitavad kraanad

FOTO: Huawei Technologies Co Ltd

Umbes 90% maailma kaubavahetusest toimub läbi sadamate mereteedel. Sadamate efektiivsust mõjutab kõige rohkem läbilaskevõime ehk suutlikkus kaupu võimalikult vähese aja- ja ressursikuluga kiiresti peale või maha laadida. Seetõttu on möödapääsmatu sadamate automaatikasüsteemide väljatöötamine ning nutikatele lahendustele ümberehitamine.

Eesti praamiliiklust opereeriva ettevõtte TS Laevad juht Jaak Kaabel sõnas, et maailma sadamates on suuremahulised automatiseerimised veel üsna algusjärgus ning pigem katsetatakse üksikuid tehnoloogiaelemente. «Sadamate digitaliseerimisest on räägitud meie sektoris juba vähemalt kümme aastat, kuid tehnoloogia areneb ning ilmselt näeme peagi, kuidas ka väiksemad sadamad digitaalseks muutuvad,» lausus Kaabel.  Tema sõnul on automatiseerimise juures oluline, et oleks võimalik luua korduvaid mustreid. Kuna laevad võivad olla väga erinevad nii suuruse kui ka muude parameetrite poolest, siis on arukas automatiseerimist välja ehitada vaid nendes sadamates, kus käivad sageli samad laevad.

Nutikate sadamate laialdase kasutusvõtu aluseks on 5G-tehnoloogia, mis annab kõikvõimalikele automaatsüsteemidele väga hea alustaristu. Zürichis peetud foorumil Globe Mobile Broadband tutvustasid Huawei, Vodafone, China Mobile ja Shanghai Zhenhua Heavy Industries Company plaani töötada üheskoos välja nutikad sadamasüsteemid, mis töötavad just 5G-võrgus. Esimesed katsenutisadamad rajatakse Shaghaisse, kus Yangshani ja Ningbo sadamas katsetatakse kaugjuhtivaid pukk-kraanasid ka 5G-võrgus. Huawei ja ZPMCi kogemus kinnitab, et sadamate jaoks on tänapäeval kõige teravamaks murekohaks konteinervedude efektiivsuse tõstmine ning ratastel pukk-kraana on selleks üks peamisi võtmetegureid, mille tõhusust automatiseerimisega parandada.

5G võimaldab niisuguseid sadamakraanasid juhtida nii distantsilt videopildi vahendusel kui ka automaatselt, võimaldades seeläbi hoida kokku inimtöötunde. Kaugjuhtimise puhul pole tarvis oodata kraanajuhi ühe kraana juurest teise juurde liikumist või hoopiski uue koorma saabumist, sest üks operaator saab lülituda ühe kraana juhtimiselt teisele kiiresti ja efektiivselt. Paljud seadmed on võimalik panna ka iseseisvalt tegutsema või üksteisega koostööd tegema, samuti saab kasutada tehisintellekti abi efektiivsuse suurendamisel.

Muuga sadamas konteinerterminali opereeriva HHLA TK Estonia emafirma sadamas Hamburgis on automaatkraanad juba kasutusel. Tõsi, esialgu vaid ühes, Altenwerderi konteinerterminalis. Automaatkraana leiab sadamas liigutamist vajava konteineri ise üles ja viib õigesse kohta. Millal selline tehnoloogia Eestisse võiks jõuda, seda on TK Estonia juhatuse liikme Andres Uusoja sõnul veel vara öelda. „Altenwerderi terminal on Euroopas üks esimesi automaatseid terminale, kuid väikesi samme siiski juba tehakse ka teistes sadamates. Näiteks uuendatakse operatsioonisüsteeme ja kasutatakse automaatse numbrituvastusega autoväravaid,“ selgitas Uusoja, lisades, et ka nemad otsivad võimalusi automatiseerimiseks.

Tagasi üles