Kahjunõudeid ei ole Elektrilevile veel esitatud, võrgu korrastamisele kulub üle 750 000 euro

Pühapäevane torm ei lükanud upakile ainult elektriposte, vaid ka suure osa Eesti riigist.

FOTO: Sander Ilvest

Elektrilevi juht Jaanus Tiisvend rääkis ETV «Esimeses stuudios», et tuul Lõuna-Eesti metsade vahel teeb oluliselt rohkem kahju kui rannikul ning elektrivõrgu korrastamisele kulub ettevõttel üle 750 000 euro.

Kolme tunniga kasvas elektrita majapidamiste arv ligi 65 000ni ja Elektrilevi juht rõhutas, et hiljutist tormi ei maksa alahinnata. «Tegemist oli tõsiselt erakorralise olukorraga. Kes ei ole seal viibinud, ei tea, mis seal tegelikult toimus,» rääkis Tiisvend. «Kui sinna metsa tuleb ikkagi saja aasta tugevaim tuul, siis võivad kõik ainult ette kujutada, mis seal tegelikult on.» Lõuna-Eestis mõõdeti tuule kiiruseks piirkonna rekordiline 26,1 m/s.

Tiisvend ütles, et kriisi ajal oli iga päev väljas üle 250 inimese, kes tegelesid rikete parandamisega. «Kui vaadata, kui ennastsalgavalt hommikul kella viiest osa brigaade õhtul kella 12ni toimetab, siis ma ütleks neile suured tänud.» Miks rohkem inimesi välja ei saadetud? «Elekter on selline ohtlik asi,» vastas Tiisvend. Ta rääkis, et isegi kriitilises olukorras rikete likvideerimise puhul on ettevõtte peamine mure see, et inimesed, kes hommikul objektile lähevad, tuleksid sealt õhtul tervena tagasi. «Alati on oht, et vale inimene vales kohas võib elektripinge alla sattuda.»


Kõige olulisemad on Elektrilevi silmis objektid, kus on oht inimelule, näiteks haiglad. Teisena tagatakse elekter elutähtsa teenusega seotud objektidel, näiteks veepumplates, mobiilimastides ning kolmandal kohal on koolid ja lasteaiad. Täpsemate objektide valikul tehakse koostööd omavalitsustega. Kriisi käigus tuli aga välja mitmeid olulisi objekte, mis polnud nimekirjades. «See on tulnud välja siis, kui kriis on juba käes,» tõdes Tiisvend. «Alates esmaspäevast võin ma kinnitada, et need objektid on tekkinud ja koostöö alates teisipäevast on väga konstruktiivne, täiesti uuel tasemel,» lisas Tiisvend. «Nii kurb kui see ka pole, siis lahing on parim treening ja see vilumus on tulnud päevadega ja tundidega juba.»

Elektrilevi juhi sõnul oli enne tormi kohtumine kõigi omavalitsustega 18. septembril Tartus ja ühe teemana arutati ka kriisiplaane. Tiisvend tõdes, et nüüd on näha, et parandada saaks kommunikatsiooni. 


Tiisvend ütles, liinialuseid puhastatakse igal aastal 3000 kilomeetri ulatuses. «Saega on tore lasta, aga mets on Eestimaa rikkus,» sõnas ta. «Oleks hirmus ette kujutada, kui metsa liinikoridorid oleks nii laiaks lõigatud, et mitte ükski puu sinna enam peale ei kukuks.»

Eestis on kokku ligi 60 000 kilomeetrit elektriliine. Kui kõik liinid maa alla viia, oleks selle hind ligi kaks miljardit eurot. «See on väga palju. Kui taandada igapäevaellu, siis see tähendaks hinnanguliselt 70 protsenti võrgutasu tõusu.» Elektrilevi juht lisas, et isegi kui kõik kaablid maa alla pandaks, on oht, et midagi võib juhtuda. «Ma ei tea ühtegi tehnilist süsteemi, mis oleks rikkekindel – nii ka elektrivõrk.»

Tiisvend ütles, et ühtegi kahjunõuet ei ole Elektrilevile veel esitatud, kuid kui neid tuleb, siis vaadatakse kõik läbi ja kui need on põhjendatud, siis ettevõte täidab oma lepingulisi kohustusi. «Kui oleme lepingulisi kohustusi rikkunud, ületanud kahjustusaegasid, siis palume meie poole pöörduda.» Tiisvend lisas, et teada on praegu see, et elektrivõrgu korrastamisele kulub üle 750 000 euro.


Elektrilevi juhi hinnangul on Eestisse torme oodata rohkem ja suuremaid. «Võiks natuke laiemalt vaadata, mis maailmas toimub. Julgen väita, et tormide sagedus ei pruugi harveneda, neid võib tulla sagedamini. Ja kui tuleb, siis nad tulevad suuremad kui varem.»

Tagasi üles