Eesti Energia kukkus suurde kahjumisse

Hando Sutter.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Eesti Energia käive suurenes kolmandas kvartalis 206 miljoni euroni, kuid ettevõte lõpetas 9,5 miljoni euroses kahjumis.

Eesti Energia kasvatas kolmandas kvartalis käivet ning kolmekordistas taastuvenergia toodangu, kuid Auvere elektrijaama planeeritust pikem hooldus ning suurenergeetika ümberkorraldused mõjusid tulemusele negatiivselt.

Energiakontserni käive suurenes kolmandas kvartalis 206 miljoni euroni, mida on aastatagusega võrreldes kolm protsenti enam. Kulumieelne ärikasum EBITDA oli 42,1 miljonit eurot, kahanedes aastaga 28 protsenti. Puhaskasum vähenes aastaga 20,4 miljoni euro võrra ning kolmanda kvartali kahjumiks kujunes 9,5 miljonit eurot.

«Tulemusele mõjusid pärssivalt eelkõige Auvere elektrijaama hooldusremondi pikenemine ning suurenergeetikas ette võetud ümberkorraldused. Negatiivne mõju tuli kolmandas kvartalis ainult põlevkivielektri tootmisest. Ülejäänud tegevusvaldkonnad olid kasumlikud ja pigem ületasid ootusi,» ütles Eesti Energia finantsdirektor ja juhatuse liige Andri Avila.

Auvere jaam tootis planeeritust ligi 300 gigavatt-tundi vähem elektrit. Elektri kogutoodang jäi seetõttu oluliselt väiksemaks ning tulu saamata. «Samal ajal olid ainuüksi Auvere elektrijaama amortisatsiooni- ja intressikulud kolmandas kvartalis kokku kümme miljonit eurot,» selgitas Avila.

Garantii korras Auveres töid teostav General Electric on lubanud elektrijaama hooldustööd lõpetada neljanda kvartali keskpaigaks. Garantiiperioodil kompenseerib lepingujärgselt kahjud peatöövõtja, kellega vastavad läbirääkimised kestavad.

Kaevurite abistamiseks kulub 4 miljonit eurot

Teine erakorraline mõjutegur oli suurenergeetika tootmisprotsesside ja töötajate arvu kohandamine turuoludele vastavaks. Ettevõtte võttis seejuures arvesse riigi ootust tagada kuni aastani 2023 võimekus toota elektrit Eesti keskmise tarbimise ulatuses. Töö kaotavate inimeste abistamiseks loodud fond ning muud meetmed läksid maksma üle nelja miljoni euro.

«Meie kulubaas on nüüd optimeeritud vastavavaks muutunud turusituatsioonile ning kohandatud uuele tootmismahule,» lausus Avila. Käesoleva aasta Eesti Energia üheksa kuu kasum on 9,4 miljonit eurot.

Eesti Energia tootis kolmandas kvartalis 951 GWh elektrienergiat ehk 56 protsenti vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Tootmismahtude vähenemine oli peamiselt tingitud kõrgemast CO2 heitmeühiku kvoodi hinnast, mis kasvas aastaga 43 protsenti tasemele 26,9 eurot tonni kohta. Elektri tootmismahu vähenemine tuli põlevkivil baseeruva elektritootmise vähenemisest.

Taastuvelektri toodang kasvas seevastu aastaga üle kolme korra 241 GWh-ni. Taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal moodustas kvartali keskmisena 41 protsenti kogutoodangust.

Elektri jaemüük kasvas peamiselt Leedu ja Poola turgude arvelt 18 protsenti 1698 GWh-ni. Põlevkiviõli toodang suurenes aastaga üheksa protsenti 113 000 tonnini ning müügitulu suurenes 36 protsenti 28 miljoni euroni.

Võrguteenuste müügimaht püsis mullusega samal tasemel, kuid tulenevalt aasta alguse tariifilangetusest vähenes müügitulu 3,6 miljoni võrra. See raha jäi tarbijatele täiendavalt kätte.

Eesti Energia investeeris III kvartalis kokku 34,4 miljonit eurot. Elektrivõrguga seotud investeeringud moodustasid sellest 18,5 miljonit eurot ning taastuvenergia investeeringud ligi neli miljonit eurot. Majandusaktiivsust iseloomustavaid uusi võrguliitumisi oli kvartaliga ligi 950, mida on mullusest kolmandiku võrra enam.

Ettevõttelt laekus kolmandas kvartalis erinevate tasude ja maksude näol riigikassasse 22 miljonit eurot.

Tagasi üles