Hüvasti, rahvuslik lennufirma: Nordica lõpetas Tallinnast lendamise

Nordica lennukid Tallinna lennuväljal. Foto: Erik Prozes

Neli aastat tegutsenud rahvuslik lennufirma Nordica tegi eile öösel viimase lennu oma nime alt. Edaspidi firma enam Tallinnast ei lenda, vähemalt mõnda aega.

See ei olnud siiski selline lõpp nagu Estonian Airil. Mäletatavasti peatas eelmine rahvuslik lennufirma 2015. aasta sügisel päevapealt lennud, kuna sai valitsuselt ebaseaduslikku riigiabi ja läks pankrotti. Kusjuures pankrotimenetlus kestab siiani.

Nordica, ärinimega Nordic Aviation Group, mis eelkäija tegevust sisuliselt jätkas, ei ole pankrotis. Lihtsalt tänavu juuni lõpus võttis valitsus vastu põhimõttelise otsuse, et Nordica pakib end koduturul oktoobri lõpus kokku ja lõpetab lendamise viiel kahjumlikul liinil: Vilnius, Kopenhaagen, Trondheim, Viin ja Kiiev.

Alles jäävad küll otseliinid Stockholmi, Brüsselisse ja Varssavisse, kuid need on läinud juba Nordica strateegilise partneri LOTi kätte, kes on võtnud enda kanda piletimüügi ning äri- ja kommertsriski ehk lühidalt öeldes vastutab selle eest, et lennukid täis tuleks. Nordica asi on vaid läbi tütarfirma Regional Jeti nende heaks lennata, mille eest saadakse fikseeritud tunnitasu. Vähemalt varem on öeldud, et osaliselt jäävad alles ka Nordica värvide ja logodega lennukid.

Eesti lennunduse uus tegija

Mis siis Nordicast edasi saab? Suurt mitte midagi, tegemist on sisuliselt tühjalt seisva valdusfirmaga. Pole välistatud, et aja jooksul mingid funktsioonid sinna siiski viiakse. Kogu tähelepanu tuleks aga edaspidi suunata Nordica ja LOTi tütrele Regional Jetile, mida juhib pika kogemusega Jan Palmer ja millel on väga ambitsioonikad plaanid. Pärast seda, kui raha põletamine Tallinnast väljuvatel liinidel lõpetati (Nordica tellis lennud ja Regional Jet lendas), saab firma suunata kogu tähelepanu ja energia välismaale.

Regional Jeti peamine äriidee on pakkude välismaa lennufirmadele, eelkõige SASile ja LOTile allhanketeenust. See tähendab, et suurtel on vaja kedagi, kes neile väiksematest kohtadest reisijad ette veaks. Firma teine ärisuund on pakkuda lennuteenust kohalikele omavalitsusele, näiteks lennatakse Rootsi linnade Arvidsjauri ja Gällivere vahel.

Ehk tegemist ei ole enam rahvusliku lennufirmaga, mis nui neljaks läbi suure kahjumi Eesti inimesi Euroopa keskustesse lennutaks, vaid turutingimustel tegutseva ettevõttega, mis lendab vaid seal, kus on nõudlus ja kus teenib head raha. Muidugi pole välistatud, et Regional Jet tuleb ka Tallinnast lendama (lisaks praegusele kolmele liinile), kui selleks peaks vajadus tekkima.   

Poliitikud ongi öelnud, et juhul, kui välismaa lennufirmad peaks Tallinnast lahkuma, on meil tänu Nordicale olemas siiski n-ö tagavara lennuettevõte, mis saab operatiivselt tühjaks jäänud lennuliinid täita ja Eesti inimestele minimaalsed ühendused tagada.

Pilet võib minna kallimaks

Kas Tallinnas resideeruva rahvusliku lennufirma kadumine on hea või halb? Kuna Eesti turg on väike ja siit lennata on väga kallis (ühe istekoha kulu läheb väga suureks), tundub esialgu mõistlik, et maksumaksja raha põletamine lõpetatakse ning selle asemel otsitakse ärisuundi, kus võiks ettevõtte väärtust hoopiski kasvatada.

Teisalt on rahvuslikust lennufirmast alati räägitud kui garantiist, mis tagab kohalikele head liinid headel aegadel, isegi kui sellele tuleb peale maksta. Oluline on ka see, et Nordica kohaolu kasvatas vedajate seas konkurentsi, mis aitas mingil määral kõiki piletihindu madalamal hoida.

Seega ongi nüüd põhiline küsimus selles, kas ja kui palju Tallinnast lendamine kallimaks läheb, kui Nordicat enam ei ole. Seda tasuks igal lennureisijal silmas pidada.