EAÜ: sotsiaalministeeriumi tegevusetus viib apteegiteenuse katkemiseni
Lisatud sotsiaalministeeriumi vastulause!

Apteek.

FOTO: KAMILLA SELINA LEPIK / Sakala

Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) hinnangul ei ole apteegireformi eest vastutav sotsiaalministeerium suutnud viie aasta jooksul välja töötada apteegireformi probleemide ja mõjude analüüsi ega tõsiselt võetavaid rakendusmehhanisme, mistõttu ähvardab kevadel enam kui pooli Eesti apteeke sulgemine.

«Puudub isegi kriisiplaan ravimite kättesaadavuse kriisi ennetamiseks. Oma tegematajätmine aetakse tänaste apteegiomanike kaela. Sotsiaalministeeriumi aastatepikkune tegevusetus ja ükskõiksus on viinud olukorrani, kus kogu sektor on kriisi lävel ja enam kui pooli Eesti apteeke ähvardab kevadel sulgemine,» ütles EAÜ juhatuse liige ja proviisor Timo Danilov pressiteates.

Danilovi sõnul on kujunenud äärmiselt kummaline olukord. «Apteegireformi eestvedaja ja vastutaja sotsiaalministeerium ei ole pakkunud proviisoritele tõsiselt võetavat tuge apteekide omandamisel, rääkimata kriisiplaanidest ja mõjuanalüüsidest, mis on niivõrd olulise teema puhul elementaarsed. Samas on võetud endale suisa seadusandja roll ja nõutakse reformi puudulikul kujul elluviimist ja muudatuste välistamist. Täitevvõimu esindava ministeeriumi retoorika eirab õigusriigi ja võimude lahususe põhimõtet, mistõttu on kannatajaks patsiendid,» märkis ta.

Järgmise aasta 1. aprillist on sulgemisohus üle 300 apteegi üle Eesti, mis tähendab, et mitmetes Eesti paikades halveneb või suisa kaob ravimite kättesaadavus. «Ravimite kättesaadavus ei ole teema, mille üle arrogantselt ja üleolevalt avalikku debatti pidada ning öelda, et asjad loksuvad iseenesest paika. Analüüsimata on kas või see, mis saab siis, kui uus alustav proviisorapteek läheb pankrotti, mida juhtub sageli värskelt alustavate väikeettevõtetega,» ütles Danilov.

Ta rääkis, et sotsiaalministeerium on viis aastat lubanud esitada apteegireformi mõjudeanalüüsi, rakendusmehhanismid ja riskiplaani, kuid siiamaani pole suudetud või tahetud neid välja töötada. «Viimasel minutil, 22. oktoobril vahetult enne ERRi saadet «Suud puhtaks» saatis sotsiaalministeerium EAÜ-le kummalise dokumendi, mida ei oska ühtegi kategooriasse liigitada. Võimatu on sellist dokumenti pidada analüüsiks või tegevusplaaniks. Tehtud on midagi vaid tegemise pärast ja selleks, et linnuke kirja saada,» nentis Danilov.

Näiteks väidab sotsiaalministeerium nimetatud dokumendis, et proviisoritele on välja töötatud abimaterjal, mis pakub teavet selle kohta, mida apteegi asutamisel tuleks silmas pidada. Sellise paberi puhul on tegemist formaalsusega, mis päriselus kedagi edasi ei aita ja ei motiveeri apteegi omanikuks hakkama, märkis EAÜ.

Sotsiaalministeerium kirjutas 22. oktoobril sotsiaalkomisjonile: «Analüüsisime ka vajadust luua täiendavaid krediidimeetmeid apteeki omandada soovivale proviisorile, kuid olukorra kaardistus kinnitas, et finantsvahendite taotlemiseks on juba olemas erinevad võimalused, mistõttu täiendavate meetmete loomine ei ole vajalik. Proviisorite finantsvõimekuse toetamiseks on võimalik kasutada näiteks Kredexi meetmeid – ettevõtte stardilaenu ja ka laenukäendust.»

EAÜ hinnangul on see märk tõsiasjast, et ministeerium ei ole pidanud vajalikuks ühegi reaalselt tuge pakkuva rakendusmehhanismi välja töötamiseks. «Praktika on näidanud, et proviisoritel puudub reaalselt võimekus õiglase hinna eest apteeki omandada. Riik ei ole mõelnud täiendavate finantstagatiste peale olukorras, kus korraga peaks alustama suur hulk ettevõtjaid apteegipidamist,» nentis EAÜ.

Ühenduse sõnul on ainsa tänuväärse algatuse teinud ravimiamet, kes lõi kaardirakenduse, mis näitab piirkonniti, kui paljud apteegid on sulgemisohus. Kaardirakendus annab selge pildi reaalsest kriisiolukorrast.

Sotsiaalministeeriumi vastulause:

Hulgimüüjatest apteegiomanikud külvavad alusetut hirmu ja eksitavad inimesi

Ravimid jäävad üle Eesti kättesaadavaks ka pärast apteegireformi üleminekuaja lõppu. Hulgimüüjatest apteegiomanikke esindav Eesti Apteekide Ühendus eksitab inimesi ja külvab alusetut hirmu. Selle ainus eesmärk on mõjutada Riigikogu muutma ligi viis aastat tagasi jõustunud seadust hulgimüüjate äri huvides.

„Apteegireformi lõpusirgel on ravimite hulgimüüjatele kuuluvaid apteegikette esindav Eesti Apteekide Ühendus ja selle juht, Magnumi kvaliteedidirektor Timo Danilov asunud hirmutama Eesti inimesi ravimite kättesaadavuse katkemisega. Selline inimeste eksitamine on lubamatu ja vastutustundetu,“ ütles sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske. „Meil on juba täna üle 200 proviisorite osalusega apteegi. Seaduse nõuetele seni mittevastavad apteegid asuvad eeskätt suuremates linnades. Kui hulgimüüjatele kuuluvad apteegid tegevuse lõpetavad, tekib lisaks olemasolevatele proviisorapteekidele juba üksnes turunõudluse tõttu neid kindlasti ka juurde. Selge on ka see, et kui mõne suurema linna, nt Tallinna või Tartu südamest mõni apteek kaoks, ei mõjuta see kuidagi ravimite kättesaadavust.“

1. oktoobri seisuga on üle Eesti enam kui 200 proviisori osalusega apteeki, täielikult vastab nõuetele 167. Sotsiaalministeerium on koostöös Ravimiametiga kaardistanud piirkonnad, kus tänase seisuga nõuetele vastavad apteegid puuduvad ning nendega töötatakse eraldi, et aegsasti lahendused leida.

„Inimeste tervis ei tohi olla kauplemise objekt. Nagu praegu näeme ja tõdeti ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil 24. septembril, võimaldab ravimite jae- ja hulgimüügi koondumine kitsasse omanikeringi selle teenusega manipuleerida ning esitada riigile ultimaatumeid oma äriliste eesmärkide saavutamiseks. Ravimitest ilmajäämisega hirmutamine üksnes kinnitab vajadust ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamiseks,“ ütles kantsler Marika Priske. „Selle asemel, et tegeleda allesjäänud üleminekuajal nende tegevustega, milleks Riigikogu üleminekuaja andis, on asutud hirmutama meie kõige haavatavamaid – patsiente. Sellise tegevuse ainus eesmärk on mõjutada Riigikogu muutma seadust kitsa ringi suurärimeeste huvides.“ 

Eesti Uuringukeskus OÜ ja Norstat Eesti AS uuringust selgus, et enam kui kolmveerand (77%) Eesti elanikest ootavad, et apteegid oleksid oma tegevuses (nt ravimite valik ja kaupade paigutus apteegis, toodete reklaam) sõltumatud ravimite hulgimüüjate ärihuvidest. Proviisorite sõltumatust ei pidanud oluliseks vaid 6% vastanutest.

Tagasi üles